Retriiver on aktiivne koer, kellele on vaja palju tegevust. Siin on ära toodud mõned neist võimalustest. Head harrastamist ja ilusaid metsa-, näituse-, koolitus- ja agilitypäevi.

Tõukatsed

Retriiverite tõukatse mõõdab koera saagi- ja retriiveriinstinkte. Tegemist ei ole niivõrd katsega kui rohkem iseloomutestiga, mille lõpus saab koer tulemuse – kas sooritatud või mitte sooritatud. Katsetel saavad osaleda üle 8 kuu vanused koerad. Katsel hinnatakse koera sotsiaalset käitumist, ujumistahet, äratoomistahet, otsimisindu, lõugade haaret, saagi tagastamist, reageerimist püssilasule, jäljestamist ja koostööd juhiga. Katsel kasutatakse külma saaki (linnud, jänes). Eestis saab sooritada tõukatsed ka dummydega (harjutusvahendid), tõukatse käik on samasugune, aga saagi asemel kasutatakse siis dummysid. Tõukatse sooritamine on oluline kriteerium koera aretusväärtust hinnates.

Näitusetšempioniks (EST CH) saamiseks on vaja tõukatse positiivset sooritustulemust. Lisaks on katse sooritanud koera võimalik registreerida retriiverite tasemekatsetele ja näitustel kasutusklassi.

Tasemekatsed

Retriiverite  tasemekatsel võivad osaleda tõukatse läbinud koerad. Katsel kasutatakse külma saaki (linnud, jänes). Selle eesmärgiks on hinnata koera suutlikkust ja tahet tuua ära saak veest ja maalt ning suutlikkust toimida kasutuskõlbliku jahikoerana retriiveritele tüüpilises jahiolukorras.

Tasemekatse jaguneb: alg-, ava- ja võitjaklassiks. Katse toimumiskoha ja sooritatavate ülesannete poolest on tõu-ja tasemekatse üldjoontes sarnased. Eesti retriiverite töökatse tšempioni (EST RT TCH) tiitli saamiseks peab koer saama retriiverite tasemekatse võitjaklassis kolm I järgu tulemust vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult. Lisaks peab koer olema saanud üle 15 kuu vanuselt EKL poolt tunnustatud näituselt vähemalt hinde „hea”.

Verejälg

Koer verejäljel

Sageli võib kütitav uluk jahil saada ainult vigastada ning jahimeeste eest ära põgeneda. Sellisel juhul on vaja uluk üles otsida. Jäljekoeri kasutatakse peale jahi ka liikluses vigastada saanud ulukite otsimiseks.

Verejälje koolituse eesmärk on õpetada koer jälitama haavatud ulukit verejälge mööda. Kõiki jahikoeri on võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Treenitakse kunstlikul verejälgede rajal, mis tehakse alusmetsata puistus. Katseid korraldatakse 3 tunni vanusel, võistlusi 10—12 tunni vanusel verejäljel. Raja pikkus katsetel on 500 m. Koer võib minna verejälge mööda nii vabalt kui ka otsimisrihma otsas. Kui koer läbib kogu raja otsimisrihma otsas hästi, võib ta saada III või II järgu diplomi.

Jaht

Jaht (pilt: M.Holmberg) Retriiverid on igal pool hinnatud jahikoerad. Veelindusid püüdes jääb raskete metsatingimuste tõttu leidmata väga suur osa linde ja just sellistes tingimustes on koolitatud retriiver asendamatu metsakaaslane. Tema eelis on see, et ta sobib mitmeks erinevaks otstarbeks. Retriiveri tööülesannete hulka kuulub saagi kiire ära toomine külmast veest, tihedast võsast ja muudest rasketest paikadest. Tema hea nina lubab tal ajada ka verejälge suure saagi jahil. Enne jahile minekut peab koerale vormistama jahikoerapassi.

Näitused

Parimad saavad auhinna Paljud koeraomanikud on kuulnud koeranäitustest, aga liiga paljud ei julge veel oma koera näitama tulla. Tegelikult on näitused lõbus harrastus, mis haarab endaga kaasa ja paljudest kodukoertest koorub peale puhtaks pesemist ja harjamist välja imehea tõu esindaja. Paljud koerad naudivad esinemist ja tegelikult pole näitusele minemiseks just palju ette valmistada vaja. Näitusel peab koer laskma kohtunikul end rahulikult katsuda, seista rahulikult paigal ja joosta korralikult ilma tirimata ja hüppamata kõrval. Näituseid on nelja erinevat tüüpi – rahvuslikud näitused, rahvusvahelised näitused, rühmanäitused ja erinäitused.

Kui tahad osa võtta mõnest tulevast näitusest, saad abi küsida Gea Mühlbergilt naitus@retriiverid.ee.

Sõnakuulelikkus (SK)

Kuulekus Kui tahad vältida sõna kuulmisega seotud probleeme ja luua koera ja enda vahel tihedamat sidet, peaksid kindlasti minema temaga sõnakuulelikkuse koolitusele. Tegelikult peetakse seda päris elementaarseks. See ei ole ainult “istu” ja “lama”-käskude õpetamine nagu paljud arvavad. Õige sõnakuulelikkuse koolitus tähendab koera intelligentsuse arendamist, et saaksite endale mitmekülgselt andeka, koostöövalmi ja igas olukorras hakkama saava kaaslase. Ennekõike on sõnakuulelikkuse koolitus koolitus inimesele: kuidas kasvatada koera. Lisaks annab see võimaluse võistelda SK võistlustel.

Kuulekus (KK)

Kuulekus Kuulekuskoolitus on rahvuslik ala mis on välja töötatud Eesti juhtivate teenistuskoerte treenerite poolt. Neil, kellel koerad juba piisavalt kuulekaks saadud, on hea võimalus oma koertega võistlustele minna ning oskusi konkurentidega võrrelda. Eksamitel ja võistlustel kontrollitakse õpitu tulemust ehk koera ja koerajuhi koostööd ning koera treenituse taset. Hinnatakse koera ülesannete täitmise korrektsust ning allumist ja kontrollitavust. Samuti on oluline koera energia, millega ta ülesandeid täidab ning rõõm tehtud tööst. Võisteldakse kolmes astmes: KK-1, KK-2, KK-3.

Ühiskonnakõlbulikkuse test (BH)

BH testKoosneb kolmest osast: A-kuulekusosast, B-linnaosast ja C-teooriaeksam (vabatahtlik). A osa koosneb kõrvalkõnnist nii rihmaga kui ilma rihmata; tuleb läbida inimgrupp; paugukatse; liikumiselt käsklus „istu”; lamamine ja juurdetulek. B osa eesmärgiks on selgitada välja koera suhtumine inimestesse ja teistesse loomadesse ning tema kindlus ümbritseva suhtes. Vaadatakse koera suhtumist inimrühma, jalgratturisse, autodesse, jooksjatesse, rulluisutajatesse, teistesse koertesse ja liikluse keskele üksijäetud koera käitumist. Osalevate koerte vanuse alampiiriks on 12 kuud.

  • BH testi eeskirjad

Vastupidavuskatse (AD)

AD katseVastupidavuskatse eesmärk on kontrollida, kas katset läbiv koer on võimeline ettenähtud määral füüsilist koormust taluma ilmutamata sealjuures märkimisväärseid väsimuse tundemärke. Koera kehaehitust arvestades on koormusetaluvuse kontrollimise ainus võimalus jooksukatse. Antud allüür koormab nii siseorganeid, eelkõige südant ja kopse, kui ka liikumisaparaati. Samas ilmnevad ka teised koera omadused – temperament ja visadus.

20 km pikkune distants läbitakse kiirusel 12-15 km tunnis. Peale 8 km läbimist tehakse 15-minutiline paus. Üleväsinud koer eemaldatakse katselt. Peale pausi tuleb läbida järgmised 7 km ja teha seejärel järgmine 20-minutine paus. Jooksudistantsi lõppedes peavad koerajuhid sooritama koeraga kõrvalkõnni (IPO 1. astme kõrvalkõnd inimrühmata). Katsel võivad osaleda koerad, kes on vähemalt 16-kuused, kuid mitte vanemad kui 6 aastat.

  • AD eeskirjad

Abi-, teraapia-  ja juhtkoerad

Juhtkoer Retriiverid on end tõestanud heade abi- ja juhtkoertena. Kui soovid, et sinu koerast saaks inimeste heaks töötav abiline, saad anda talle vajaliku väljaõppe. Pimedate juhtkoertega tegeleb Juht- ja Abikoerte Fond Tartus. Lisainfo Mati Malm, tel +372 52 99 193,  info@juhtkoer.ee. Abikoertega tegeleb Eesti Abi-ja Teraapiakoerte ühing.

Pääste (IPO-R)

Päästekoer töös Tegemist on alaga, mida on väga huvitav õpetada ning mis annab koerale väga kasulikud oskused ja samas ka hea koormuse. Sellel alal korraldatakse võistlusi Eestis, kuid võistlustele saab minna ka teistesse riikidesse proovima. Päästmist saab õpetada kahes keskkonnas – metsas või varemetes. Mõlemal juhul peab koer leidma kaduma läinud inimese ning sellest koerajuhti informeerima. Tegemist on jällegi väga praktilise alaga, sest inimesi kaob pidevalt metsadesse ning nende leidmine koerte abil on üks lihtsamaid võimalusi (Lemmik.ee).

Agility (AG)

Ehk koerte takistusvõistlus. See tähendab kiiret jooksu rajal, hüppeid, ronimist ja nende vahvate tunnelite alt läbi pugemist. Paljud koerad satuvad sellest spordialast vaimustusse, sest see laseb neil oma füüsilisi võimeid proovile panna ja pakub palju lõbu nii koerale kui omanikule. Retriiver sobib agilitykoeraks hästi.

Viimane uuendus: 2022/10/18