Vastu võetud EKL Nõukogu poolt 26.08.2009, protokoll nr 5. Kehtivad vastuvõtmise hetkest.

I Reeglite üldsätted

1. Katse korraldamine

1.1. Käesolevate reeglite järgi võivad ametlikke Retriiverite Tõuomaseid Tasemekatseid (RTT) korraldada MTÜ Eesti Retriiverite Tõuühing (ERTÜ), teised retriiverite ühingud ning muud koeraorganisatsioonid, kes on Eesti Kennelliidu (EKL) liikmesorganisatsioonideks.

1.2. Kohtunikud, katse toimumise aeg ja katse tuleb kirjalikult kooskõlastada ERTÜ juhatusega ja kinnitada EKL’i poolt vastavalt EKL’i reeglitele.

1.3. Kõikides ERTÜ ja EKL poolt heaks kiidetud katsetes tuleb määrata peakorraldaja, kes moodustab korraldustoimkonna, kelle ülesandeks on katse ettevalmistamine. Peakorraldaja ülesandeks on:

1.3.1. pidada eelnevalt ühendust kohtunikuga ja teatada talle hiljemalt neli (4) päeva enne katse toimumist täpne toimumiskoht, alguskellaaeg, juhised kohalesõiduks, hinnatavad klassid ja osalevate koerte arv. Juhul, kui katse peakorraldaja seda ülesannet ei täida, on hindaval kohtunikul õigus tühistada oma lubadus kohtunikuna töötada.

1.3.2.koostada katse kataloog ja tagada katsel vajaminevate dokumentide olemasolu ja lahendada võimalikud protestid.

1.3.4. tagada katse üldine sujuv kulgemine ning turvalisus.

1.4. Kohtunik vastutab, et katse viiakse läbi vastavalt käesolevatele reeglitele.

1.5. Peakorraldaja vastutab katse üldise läbiviimise ja katse turvalisuse eest.

1.6. Katsete taotlemist, korraldamist, kohtunike kutsumist, kohustusi, õigusi ja protesti esitamist puudutavates küsimustes järgitakse EKL’i kehtestatud reegleid.

2. Katsete edasilükkamine või ärajätmine

2.1. Katsete ärajätmine või edasilükkamine võib toimuda järgmistel juhtudel:

2.1.1. ilmastikuolud ei võimalda katset korraldada või on koertele ohtlik;

2.1.2. korraldajatest sõltumatute tingimuste ilmnemisel;

2.1.3. katseid pole võimalik viia läbi eeskirjade kohaselt;

2.1.4. kohtunikupoolne äkiline takistus, kui ka asendajat ei ole võimalik enam saada (näiteks haigestumine, õnnetus, surm, mistahes transporditõrge vms.)

2.2. Katse edasilükkamise või ärajätmise otsustavad kohtunik ja peakorraldaja ühiselt. Kohtunikust tingitud takistuse korral otsustab katse ärajätmise või edasilükkamise peakorraldaja. Katse võidakse edasi lükata vaid üks kord ning uus katseaeg tuleb valida samal võistlushooajal ja selliselt, et see ei häiriks teisi perioodil toimuvaid katseid või eksameid.

2.3. Katsete edasi lükkamisest või ära jäämisest peab katse korraldustoimkond teavitama kõiki asjaosalisi ja EKL’i vähemalt kolm (3) päeva enne planeeritud toimumisaega. Teade tuleb edastada kirjalikult või elektronposti teel ning teates tuleb märkida edasilükkamise või ärajätmise põhjus.

2.4. Edasilükatud katse uus aeg tuleb kooskõlastada EKL-ga.

2.5. Katse edasilükkamise või ärajätmise korral tagastatakse osavõtutasu punktides 4.3-4.5 sätestatud alustel ja korras.

3. Osalemisõigused

Retriiverite tõuomasel tasemekatsel saavad osaleda EST registreerimis- ja vaktsineerimistingimused täitnud retriiveritõugu koerad, FCI liikmesorganisatsioonides registreeritud ja välismaalaste koerad, kes on vähemalt kaheksa (8) kuu vanused ja läbinud retriiverite tõukatsed. Retriiverite tõuomasel tasemekatsel on koertel, kellel pole järgmiseks kõrgemasse klassi või kasutustšempioniks vajalikke katsetulemusi, eesõigus katsel osalemiseks võrreldes koertega, kellel on vastavad tulemused. Eelisõigus ei kehti meistrivõistlustel.

3.1. Katsetest ei saa osa võtta:

3.1.1. haige koer

3.1.2. emane koer, kel on jooksuaeg

3.1.3. tiine emane koer 30 ööpäeva enne ja 42 ööpäeva pärast poegimist

3.1.4. katset hindava kohtuniku ja katse peakorraldaja koer

3.2. Katse korraldustoimkond ja kohtunik peavad kontrollima iga koera osalemisõigust.

3.3. Katse korraldustoimkonnal on õigus piirata osavõtvate koerte arvu, kui katse organiseerimine seda nõuab. 2

3.4. Koera omanikule antakse katsetele pääsemisest teada hiljemalt 4 päeva jooksul peale registreerimise lõppu.

4. Katsetele registreerimine

4.1. Katsele registreerutakse katse korraldaja määratletud registreerimistähtaegu ja tingimusi järgides.

4.1.1. Katse korraldustoimkonnal on õigus vastu võtta vastu hilinenuid registreerimisi, kui katses on vabu kohti. Pärast registreerimistähtaja lõppu lisanduvad koerad tuleb kooskõlastada hindava kohtunikuga.

4.2. Registreerimised kehtivad vaid siis, kui osalustasu on makstud nõuetekohaselt.

4.2.1. Katse korraldaja võib välisosalejatel lubada maksta kohapeal enne katsete algust ning neil tuleb maksta kõigi registreeritud koerte eest sõltumata sellest, kas koer on kohal või mitte.

4.3. Osavõtutasu tagastatakse osaleja taotlusel, kui:

4.3.1. katse jääb ära või lükatakse edasi,

4.3.2. osalemisest loobumise põhjuseks on koera või koerajuhi haigestumine, vigastus või surm ning vastava asjaolu kohta esitatakse arstitõend,

4.3.3. emasel koeral algab jooksuaeg,

4.3.4. katsest mistahes põhjusel loobunud osaleja asemel võtab katsest osa uus osaleja.

4.4. Osavõtutasu tagastamise taotlus tuleb katse korraldajale esitada kirjalikult või elektronposti teel kaheksa (8) päeva jooksul arvates katse planeeritud toimumisajast. Taotluse hilinenult esitamise korral on korraldajal õigus osavõtutasu mitte tagastada.

4.5. Kui katse edasilükkamise korral ei ole osavõtutasu tagasi nõutud, saab sama osavõtutasu alusel osaleda katsete toimumise uuel kuupäeval.

4.6. Katsele mitte tulemisest tuleb teavitada korraldustoimkonda hiljemalt üks päev enne katse algust, välja arvatud juhul, kui teavitamine on võimatu.

5. Katsete kohtunikud

5.1. Katse kohtunikuks saab olla EKL’i asjaomaste eeskirjade nõuetele vastav isik.

5.2. Kohtunik kutsutakse alati kirjalikult ja kohtunikule antakse osalevate koerte arv teada kohe pärast registreerimise lõppemist.

5.3. Kohtunike kutsumisel tuleb võtta arvesse katsel osalevate koerte planeeritud arv. Kohtunik määrab hinnatavate koerte arvu. Aluseks võib võtta, et üks kohtunik hindab ühe päeva jooksul alg- ja avaklassis maksimum 15 koera ja võitjaklassis 12 koera.

5.4. Stažeerimist teha sooviv kohtunikustaatust taotlev inimene lepib stažeerimise osas ise kokku kohtuniku ja katse korraldustoimkonnaga.

5.5. Kui katsel osaleb rohkem kui üks kohtunik, määrab korraldustoimkond peakohtuniku.

6. Koerajuht

6.1. Koerajuht on kogu katse jooksul koera ametlik esindaja, vaatamata koera omandisuhetest.

6.2. Koeral peab kogu katse ajal olema sama koerajuht.

6.3. Koerajuht peab täpselt järgima kohtuniku juhiseid.

6.4. Koera poolt tekitatud kahju eest vastutavad koera omanik ja koerajuht.

7. Katsete tulemused

7.1. Tulemuste kontroll Katse sekretär kontrollib kõik tulemused ja kannab need katseprotokolli, koera hindamislehele ja muudele katsega seotud dokumentidele ning annab need kohtunikule kontrollimiseks ja allkirjaga kinnitamiseks.

7.2. Tulemuste saatmine Katse korraldustoimkond peab ühe kuu jooksul saatma allkirjastatud protokollid ja hindamislehed EKL’le.

8. Koerte hindamine

Kõik koerad hinnatakse olenemata nende tõust samade kriteeriumite alusel.

9. Muud küsimused

Käesolevate reeglite üldsätetes reguleerimata küsimustes lähtutakse EKL’i poolt kehtestatud eeskirjadest. 3

II Retriiverite tõuomaste tasemekatsete reeglid

Retriiverite tõuomase tasemekatse reeglid kehtivad alljärgnevatele tõugudele: chesapeake bay retriiver, kiharakarvaline retriiver, siledakarvaline retriiver, kuldne retriiver, labrador retriiver, nova scotia duck tolling retriiver.

1 § Tõuomaste tasemekatsete eesmärk

Katse eesmärgiks on hinnata retriiverite sobivust ja soovi töötada jälje- ja retriivimisülesandeid täites võttes arvesse aretusest tulenevaid eesmärke.

2 § Katse korraldamine

Katset taotledes ja organiseerides tuleb järgida reeglite osas üks (1) antud üldiseid reegleid ja määrusi ning lisaks kennelliidu üldisi määrusi. Kohtunikud vastutavad selle eest, et katsetel järgitaks reegleid ja juhendeid.

3 § Katse klassid

Algklass (ALG), millest saavad osa võtta koerad, kes on vähemalt kaheksa (8) kuu vanused ja retriiverite tõukatsed positiivselt sooritanud. ALG 1-järgu saanud koer siirdub avaklassi. Avaklass (AVA), millest saavad osa võtta ALG 1-järgu saanud koerad. AVA 1-järgu saanud koer siirdub võitjaklassi. Võitjaklass (VÕIT), millest saavad osa võtta AVA 1-järgu saanud koerad.

Koer võib jätkata võistlemist eelmises klassis kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta saavutas kõrgemas klassis osalemise tulemuse. Kui koer osaleb kõrgemas klassis, siis ei saa ta enam võistelda madalamas klassis.

4 § Saak ja äratoomised

Äratoomiseks peab olema vähemalt kaht eri liiki saaklindu. Lisaks võib kasutada küülikuid ja jäneseid. Veetöö ajal tuleb kasutada veelinde. Jälg veetakse jänese või küülikuga. Kõigil koertel peab olema sama liiki saak. Peakorraldaja vastutab, et katsel kasutatav väikesaak on sellises seisukorrad, et ta meenutab maksimaalselt värskelt lastud saaki. Külmutatud saak peab olema täielikult sulanud ja kuiv. Uimastatud saaki ja metsloomi ei tohi katsetel kasutada. Kohtunik teeb katsealal kindlaks, et saak on hea kvaliteediga ja et saagiga käiakse õigesti ümber.

Võitjaklassis võidakse kasutada saagi asemel selleks otstarbeks valmistatud, riidepinnaga äratoomisesemeid, dummisid. Kõikidele koertele peab kasutama samasuuruseid (u 0,5 kg) ja värvi dummisid. Dummiviskaja kasutamine on lubatud. Samas klassis/katsel ei kasutata dummisid ja saaki samaaegselt. Kui edaspidi räägitakse reeglites saagist, võib võitjaklassi puudutavas osas selle all mõelda ka dummit.

5 § Katse maastik

Katse tuleb korraldada maastikul, mis on võimalikult sarnane tõelisele jahimaastikule. Nii maa- kui veeala taimestik peab olema nii tihe, et saagid on enamike ülesannete puhul väljaspool nägemisulatust. Vee sügavus peab olema selline, et koer peab töö ajal ujuma. Maastiku raskusaste peab vastama katseklassi poolt esitatavatele nõudmistele.

Algklass

Katse toimumise ala taimestik peaks olema suhteliselt avatud nii vees kui ka maastikul, kuid siiski piisavalt tihe, et saak oleks enamus ülesannete puhul väljaspool nägemisulatust.

Avaklass

Katse toimumise alal peaks taimestik olema suhteliselt tihe nii vees kui ka maastikul.

Võitjaklass

Võitjaklass on üldjoontes korraldatud samuti nagu avaklass, aga taseme tõstmiseks kasutatakse raskemat maastikku.

6 § Katse sooritamine

6.1 Üldist

Koerte omaduste hindamine tõuomase tasemekatse abil eeldab katsetingimuste korraldamist võimalikult sarnasteks kõikidele sama klassi koertele. Ülesanded ei pea siiski olema kõigile koertele täpselt samad, neid võib ka katse ajal muuta nii, et tingimused koertele püsiksid sarnased. Mingit skeemilaadset sooritusjärjekorda ei nõuta, katse korraldus vaheldub vastavalt katsemaastikule ja ettekujutaldavale jahiolukorrale.

Katse 4 korraldamisel tuleb vältida katse erinevate osade jagamist ja geograafilist laiali valgumist. Katse peakorraldaja ja kohtunik järgivad koos, et katse on vajaliku taseme kohane, vastavalt maastiku võimalustele. Katsetel võidakse katsetada mitut koera samaaegselt. Koerte osalemisjärjekord loositakse kohapeal.

Ülesanded luuakse nii, et nad vastaksid võimalikult palju tõelisele jahiolukorrale. Veealal võidakse kasutada peibutuspilte jahiks sobival viisil. Võitjaklassis võidakse töötamine (koera ja koerajuhi) planeerida toimuma paadist. Katse alguses selgitab kohtunik koerajuhile katse käigust. Kohtunik määratleb koerajuhi liikumisala ja saagi äratoomise järjekorra. Koer peab kogu katse vältel olema rihmata kui kohtunik ei otsusta teistmoodi. Koera tohib kõikides katseosades saata selge käemärgiga. Koera juhtimisel katse ajal soovitatakse kasutada vilet.

Kaelarihma või muu varustuse kasutamine katsesoorituse ajal on keelatud. Koerajuht ei tohi soorituse ajal kasutada abivahendeid, mida võib tõlgendada sundimisvahenditena. Koera ei tohi katsepaigas karistada.

Koera omaduste ja koolitustaseme hindamiseks antakse talle võimalus sooritada vähemalt kuus (6) äratoomist, osa maalt ja osa veest. Töötamise ajal lastakse vähemalt kolm (3) püssipauku. Äratoomistöö on kõigis klassides korraldatav nii, et oleks võimalik hinnata koera markeerimisvõimet ning koera iseseisvat ja juhitavat tööd. AVA- ja VÕIT-klassides peab olema võimalik hinnata koera käitumist passimiskohal samal ajal kui teine koer töötab.

6.2 Soorituste kirjeldus

Katse alguses eeldatakse, et laskja on lasknud teatud määral saaki. Mõned kukkumiskohad on täpselt teada, mõne kohta teatakse vaid ligikaudne kukkumiskoht. Katse ajal jäljendatakse saagi kukkumist viske ja püssipauguga ning koerale antakse võimalus jätta kukkumiskohad meelde. Ülesandeid võib olla mitu nii maal kui vees.

6.3 Otsimine

Otsimisala peab olema selline, et koer ei näe maastikul töötades koerajuhti pidevalt. Otsimisala võib olla nii maakui veealal sõltudes klassist ja maastiku raskusest. Saak paigutatakse otsingualale väljaspool sooritusjärjekorda ootavate koerte nägemisulatust.

6.4 Juhtimine

Maastik ja veeala peab olema selline, et juhil on võimalus näha koera suurema osa ajast. Juhtimiskaugused sõltuvad klassist ja maastiku raskusest ning hetkel olevatest tingimustest. Kuna retriiver on koer, kelle töö jahil algab pärast lasku, on retriivimiskaugus normaalselt kuni ca 70m.

6.5 Markeerimine

Koera markeerimisvõimet võidakse katsetada ühe või mitme visatud saagi äratoomisega. Ülesanne tuleb korraldada nii, et koeral on võimalus märgata saaki viske ajal. Koos saagi viskega lastakse püssipauk. Tavaliselt soovitatakse protseduuri, kus püssilasule järgneb vahetu vise kas maalt või paadist. AVA- ja VÕIT-klassides võib kohtunik määrata viskejärjekorra. Ülesandeid tehakse keerulisemaks vastavalt klassidele, pikendades viskekaugust ja suurendades visatud saagi arvu.

6.6 Jäljevõtmine

Jälg veetakse ainult algklassis. Lohistusjälje pikkus on umbes 200 meetrit. Jälg veetakse küüliku või jäensega, järgides maastiku loomulikke radu. Vedamiseks kasutatud saagi asemel võidakse jätta jälje lõppu teine samast liigist saakloom. Jälje vedaja eemaldub paigalt ilma jälge segamata. Koerale ei näidata jälje algust, vaid ta saadetakse jäljele umbes 10 m kauguselt otse jälje liikumissuunas. Koer võidakse juhtida näidatud jäljetööle. Jälgede miinimumkauguseks üksteisest on u 50 m ja kõrvutiasuvad jäljed püütakse keerata vastassuundadesse. Avamaastik, harv taimestik ja tugev tuul eeldavad jälgede vahelise kauguse suurendamist. Koerad hoitakse jälgede vedamise ajal eemal nägemisulatusest. Jälg sooritatakse viimasena ja selles osalevad vaid koerad, kellel on võimalus saada ALG 1-järk.

7 § Hindamine

Üldiselt hindab koera kõiki osasooritusi üks kohtunik. Katse võidakse korraldada ka nii, et koera sooritusi hindavad erinevad kohtunikud. Üks, eelnevalt nimetatud kohtunik siiski otsustab koera järgu oma ja teiste kohtunike tähelepanekute põhjal moodustunud üldmuljele toetudes.

Katses hinnatakse koera suutlikkust ja tahet tuua ära saak veest ja maalt ning suutlikkust toimida kasutuskõlbliku jahikoerana (juhitavus, sõnakuulelikkus, iseseisev töö) retriiveritele tüüpilises jahiolukorras. Katsetel antakse vaid järk ja tavaliselt ei asetata koeri järjekorda tulemuste põhjal. Parim koer võidakse siiski valida, kui katse korraldajad nii soovivad. Soorituste järel antakse koera kohta suuline hinnang, aga mitte lõplikku järku. Algklassis antakse hinnang enne jälge. Kui koera sooritused selles faasis eeldavad esimest (1) järku, siis antakse teada, et koer osaleb jäljel.

7.1 Hinnatavad omadused

Hinnatakse koera võimet ja soovi leida ja ära tuua saaki nii maastikul kui vees. Alati hinnatakse alljärgnevaid omadusi.

7.1.1. Äratoomine

Äratoomine peab olema selline, et kogu ala, samuti selle raskemad kohad, on efektiivselt kaetud ning ilma üleliigse ajaraiskamiseta. Koer peab olema suuteline iseseisvalt töötama, aga ta peab samuti vajadusel järgima koerajuhi märke. Ebatõhus või muidu puudulik äratoomine loetakse tõsiseks veaks. Asjad mida hinnata: – tahe saak suhu võtta – tahe saak kohe ja ruttu koerajuhile tuua

7.1.2. Haistmine

Koer peab näitama head ninatööd, mis tähendab, et ta peab – võttes arvesse tuult ja lõhna – leidma saagi efektiivselt. Nõrk haistmise kasutamine on tõsine puudus koera omadustes. Haistmise tingimusi on raske hinnata, seetõttu tuleb haistmise kasutamise hindamisel, hindamine eriti läbi mõelda.

7.1.3. Tõhusus ja kestvus

Koer pead töötama hea kiirusega kuid mitte nii, et saagi leidmise võime kannatab. Koer peab näitama head järjepidevust, kuni probleemid (ülesanded) on lahendatud või katse on peatatud. Aeglane ja ebatõhus töö ning puudulik kestvus langetavad koera soorituse hinnangut.

7.1.4. Markeerimisvõime

Koer peab saagi visete ajal olema tähelepanelik ja jätma meelde tema poolt märgatud saagi kukkumiskohad. Saades loa, peab koer kukkunud saagi ära tooma. Tõsised puudujäägid markeerimisvõimes viivad järgu alandamiseni.

7.1.5. Reageerimine püssipaugule

Koer peab olema püssipaukude ajal tasa kohal ja jälgima tähelepanelikult laskude suunda. Võitjaklassis viib loata paigalt lahkumine püssipaukude ja visete ajal või kohe nende järel (”paugutoomine”) katse katkestamiseni, avaklassis võib see tähendada järgu alandamist ja mitme korra puhul katse katkestamist.

Algklassis katse katkestatakse juhul, kui koera ei saada püsima paigal nii pikalt, et visked saadaks sooritatud. Kui koerajuht katsub koera või hoiab teda kinni eesmägiga teda rahustada või takistada paigalt minemast, loetakse see loata minemiseks.

7.1.6. Saagikäsitlus

Koeralt eeldatakse ilma kahtlemata ja ilma koerajuhi julgustamiseta leitud saagi toomist pehme ja tasakaaluka haardega, selle kiiret tagastamist ja juhile kätte andmist. Saagi rikkumine, äratoomisest keeldumine, saagi peal püherdamine ja äratoomiste pooleli jätmine viivad katse katkestamiseni, hoolimata võistlusklassist, samuti kui koer juhi keelust hoolimata toob saagi suus või ajab taga elavat saaki. Saagi vahetamine või pidev mahaviskamine tähendavad AVA- ja VÕIT-klassis katse katkestamist. Algklassis viivad need vähemalt järgu alandamiseni.

Tuleb arvestada iga koera füüsilist võimet suuremat saaki retriivida. Haare, mis rikub saaki, annab kohtunikule õiguse katse peatada. Asjad mida hinnata: – haarde sobivus – haarde pehmus – saagi kätte toimetamine

7.1.7. Veetöö

Koer peab meelsasti vette minema ning ujuma tõhusalt ja kindlameelselt. Kui koera peab korduvalt julgustama või ta keeldub vette minemast, katkestatakse katse. Halb ujumistehnika või aeglane ujumine võivad viia järgu alandamiseni.

7.1.8. Jäljeajamisvõime

Jäljetöö peab toimuma iseseisvalt, kiiresti ja sihikindlalt. Kui koer ei lähe ise jäljele, alandatakse järku. Kui koer keeldub saaki ära toomast, ei saa talle järku anda. Kui koer tuleb tagasi saatmispaika ilma saagita, siis võidakse teda veelkord saata.

7.1.9. Koostöötahe

Koer peab olema kõikides olukordades kergesti kontrollitav, järgnema juhile hästi ja püsima käskluste peale paigal. Koostööd juhi ja koera vahel jälgitakse kogu katse ajal. Kui koer väljub täiesti kontrolli alt, on see diskvalifitseeriv viga.

7.1.10. Juhitavus

Hästi juhitav koer juhitakse vaevatult ja väikeste märkidega soovitud kohta. Nõrk juhitavus või kõvahäälne juhtimine tähendavad vähemalt järgu alandamist. Algklassis ei tohiks nõuda täppissuunamist, piisab koera suunamisest vajalikule alale.Võitjaklassi koera saab saata ainult üks kord juhitavuse ülesandele.

Kui koer on halvasti juhitav, et tõsta juhitimisülesandel koera iseseisev saagi leidmine soorituse hinnet.

7.1.11. Teise koera talumine

Koer ei tohi teisi katsel osalevaid koeri segada ega lasta ennast neist segada. Halb käitumine teiste koerte suhtes mõjutab koera lõpptulemust negatiivselt. Agressiivsus teiste koerte suhtes on tõsine viga ja annab kohtunikule võimaluse katse peatada.

7.1.12. Muud omadused

Retriiver peab kõikides olukordades püsima rahulikuna ja olema hääletu. Haukumine, vingumine või muu häälekus viivad kõigis klassides järgu alandamiseni. Kui see on häiriv ja jätkuv katse katkestatakse.

Agressiivne käitumine viib alati katse katkestamiseni.

7.1.13. Üldmulje

Üldmulje puhul hinnatakse koera sobivust ja kasutuskõlblikkust jahikoeana toimimisel. Hindamisel tuleb võtta arvesse kõiki koera sooritusi. Üldmuljes peab nägema positiivsete seikadele lisaks ka järgu alandamise ja katse katkesamiseni viinud põhjused. Kirjutatud tekst peab olema vastavuses antud järguga.

8 § Katse katkestamine

Katse katkestatakse, kui koera ja juhi vaheline koostöö on nii puudulik, et katse sooritamine ei õnnestu. Samuti siis, kui koeral on omadusi, mille tõttu katse jätkamine ei ole enam soovitatav või kui koeral ei ole enam võimalust saada positiivset tulemust/järku või järgnevatel põhjustel:

  • täiesti ebapiisav töötahe
  • selge paugukartlikkus
  • saagi rikkumine või selle peal püherdamine
  • saagi toomisest keeldumine või äratoomiste pooleli jätmine
  • saagi vahetamine või pidev saagi mahaviskamine (AVA, VÕIT)
  • keeldumine veetööst
  • agressiivne käitumine
  • jätkuv, häiriv vingumine või haukumine
  • ”paugutoomine” (VÕIT klassis)
  • juhi kontrolli alt väljumine

Lisaks tuleb katse katkestada, kui juht karistab koera katsepaigal või kui koer saab viga nii, et katse jätkamine valmistab talle valu või ebameeldivust. Katse katkestamise põhjus ja see, kelle tegevuse tõttu katkestamine juhtus, märgitakse hindamislehele.

9 § Järkude andmine

Järgu andmise otsus väljendab kohtuniku üldmuljet koera tööst ja võimetest, koera üldisest efektiivsusest ja tema võimest retriivida erinevates olukordades. Kõikides klassides hinnatakse kvaliteeti.

Koerale antakse esimene (1), teine (2), kolmas (3) või üldse mitte järk (0). Et saada esimene või teine järk peab koer edukas olema kõigis hinnatavates aspektides (§7).

Järgud

Hindamine peab vastama klassi üldistele nõudmistele.

Esimene (1.) järk antakse koerale, kelle kogusooritus on suurepärane.

Teine (2.) järk antakse koerale, kelle kogusooritus on hea.

Kolmas (3.) järk antakse koerale, kelle kogusooritus on rahuldav.

Algklass

Selles klassis hinnatakse eelkõige töötahet, spontaanset retriivimist ja koostööd. Mittetäielikku sõnakuulelikkust ei tohi liiga karmilt hinnata.

Et saada esimest järku, peab koer näitama suurepärast töötahet, retriivimisrõõmu ja suurt tahet teha koostööd ning mitte omama ühtegi tõsist viga või puudujääki oma töös.

Teise järgu saamiseks peab koer näitama head töötahet ja retriivimisrõõmu, samas mõned vead ja puudujäägid on koera nooruse ja vähese kogemuse tõttu lubatud.

Kolmanda järgu saamiseks peab koer näitama töötahet ja head huvi retriivimises, samas silmnähtavad vead ja puudujäägid on koera nooruse ja vähese kogemuse tõttu lubatud.

Avaklass

Et saada esimest järku peab koer sooritama katse veenvalt ja veenma kohtunikku, et tegemis on hea jahikoeraga.

Teise järgu saamiseks peab koer sooritama katse rahuldust pakkuvalt kuigi mõned vead ja puudujäägid on lubatud.

Kolmanda järgu saamiseks peab koer sooritama katse selliselt, et vigadest ja puudujääkidest hoolimata on koera sooritus äramärkimist väärt.

Võitjaklass

Võitjaklassis peab koera töö olema igas punktis kõrge kvaliteediga.

Et saada esimest järku peab koer sooritama katse eriti veenvalt ning näitama kohtunikule ennast kui eriti head jahikoera.

Teise järgu saamiseks peab koeratöö olema rahuldust pakkuv ainult vähetähtsate vigade ja puudujääkidega.

Kolmanda järgu saamiseks peab koera töö olema ilma suuremate puudujääkideta. Kui koera kogusooritus ei ole piisav positiivse järgu saamiseks või kohtunik peab katkestama katse, märgitakse järgu kohale null (0). Kui juht katkestab katse kohal, kui kohtuniku meelest oleks koera olnud veel võimalus saada positiivset järgukohta, märgitakse tulemuseks järgukohta, märgitakse tulemuseks kriips (-).

Viimane uuendus: 2013/09/06