Allikas: ajakiri Labradori 2/2000 Anu Honkapirtti, eestikeelde tõlkis: Haita-Maarit Zahharov

Kasvataja artikkel on nüüd jõudnud viimase osani.

Kennelnimi on taotletud, baasemane saadud ja paaritatud, esimene pesakond on näinud päevavalgust ja hakkab lähenema loovutuseale… Kõige ideaalsem olukord oleks muidugi siis, kui kutsikatele oleks juba palju küsimisi enne, kui nad isegi on sündinud. Nii juhtub aga harva. Mõnel juba nimekamal või lihtsalt kodumaakonnas tuntud kasvatajal võib küll ette broneeritud kutsikaid olla, aga tavaliselt kasvatajatel ei ole.

Labradoride küsimine ja pakkumine on tänapäeval enam-vähem tasakaalus, aga vähemalt sügis- ja talvekutsikate puhul on põhjust olla valmis selleks, et kõik kutsikad ei lähe oma kodudesse loovutusajal. Registreerimisarvud on langenud 1990-ndate aastate alguse hullusest peale ja nüüd on kutsikate registreerimise arv jäänud sinna 800-900 juurde (Soomes tõlk).

Küsitakse tihedamini – kas ajutine nähtus või püsiv?

Hetkel on selline situatsioon, kus kutsikaid küsitakse tõesti palju. Teatud värvi või sugu kutsikaid on tõesti tulnud ka oodata. Saab näha, kas see on ajutine nähtus või tõesti on nõudmine suurenemas. Võib olla ka nii, et sellise tasakaalutuse on turul tekitanud mõned varem teostamata jäänud pesakonnad (näiteks tühjaks jäänud emased).

Kui kutsikate nõudmine siiski jätkub, peavad kasvatajad eriti hoidma oma hinnangupõhimõtted kõrgel. Tihti arvatakse, et ainult halva mainega kutsikavabrikud püüavad kasu lõigata teatud tõu populaarsusest. Siiski on selgelt näha, et ennast täiesti vastutustundlikuks pidavad korralikud kasvatajad nõustuvad paaritama omavahel täiesti keskpäraseid koeri, kui kutsikatest saab lihtsalt lahti.

Ostjad oskavad nõuda

Kutsikaostjad on rohkem valvel kui enne ja vanemate tulemusi osatakse küsida ja hinnata. Seda peaks meeles pidama, sest näiteks väga haigete vanemate kutsikaid võib olla raske müüa. Ehk tundub oma koer iga päevaga üha rohkem sobilik olema kasutada aretuses, aga ostjatele on raske seletada, miks koeral ei ole terved puusad.

Kasvataja peab siiski olema tingimusteta aus, rääkides ostjatele oma koerte vigadest. Juba kennelliidu koera ostu-müügileping kohustab informeerima kutsika võimalikest eeldustest saada vigu, ja nende tähendusest.

Kutsikavahendus

Kutsikad peaks kohe peale nende sündi avaldama kutsikavahenduses (ERTÜ kodulehel internetis). Kui siis pesakond on sündinud, saadetakse info kutsikate sünniaja, värvuste, sugude ja muu olulise kohta kodulehe haldajale aadressile webmaster@retriiverid.ee.

ERTÜ kodulehtKutsikad on tavaliselt kutsikavahenduses 8 elunädalani. Müümata kutsikatele saab lisaaega, aga kasvataja peaks pidama kutsikavahendajat informeerituna, ja andma teada, millal kutsikad on müüdud. Internet on praegu populaarne kutsikat planeerivate inimeste seas ja kasvatajadki tunduvad saavat sealt palju kontakte. Kutsikad peaks siis tõesti kiiresti kutsikavahendusse üles panema.

On põhimõtteliselt võimalik anda kutsikad kutsikavahendusse juba enne, kui nad on sündinud. See oleks mõistlik just sellisel puhul, kui kasvataja kodumaakonnas on kutsikaid sündimas väga harva. Muidugi helistavad kutsikaotsijad rohkem nendele kasvatajatele, kus on juba teada kutsikate värvid, sood ja muud sellised seigad.

Kennelliidu kutsikatevahendus on kutsikatele, kes on juba registreeritud. Kuulutuse kutsikate kohta võib panna üles Kennelliidu koduleheküljele. Sõltub päris palju kasvataja elukohast, kui palju selle kaudu kontakte tuleb. Kui samas paigas on palju kutsikaid, tuleb kontakte vähem, teised taas kiidavad, et sedakaudu tuleb palju kontakte. On mismoodi on, probleemiks on siis see, et kutsikad tuleb enne registreerida ehk maksta paaritustasu, ja mõnele on see võimatu enne, kui esimene kutsikas on müüdud ja kodunt läinud.

Võib ka raha eest võtta kuulutuse kennelliidu ajakirjast Koiramme (Eestis Koer), aga kui paljud algajad kasvatajad on enne juba kennelliidu liige, või algab liikmestaatus alles peresse hangitud uue labradorikutsikaga seoses.

Lehekuulutus ei too alati soovitud ostjaid

Kohalikesse lehtedesse võib panna kuulutuse, aga sõltub jälle täiesti kohast, kas sealt tuleb sobivaid küsijaid või ei.

Suured päevalehed toovad vahel päris toredaid küsijaid. Teine asi on see, kas kas sel moel leitud kutsikaostjad on kasvataja vaatenurgast need ideaalsed kutsikaostjad. Tavaliselt on tulnud tõdeda, et tõuühingu või kennelliidu kutsikavahenduse kaudu tulnud küsijad on rohkem ettevalmistunud ja tihti ka aktiivsemad. Ajalehtedes ja kuulutusportaalides kuulutamine võib tunduda soositud, aga tegelikkusest hoolitseb see tõesti rohkem odava turu vajaduste eest. Hea kvaliteediga normaalse hinnaga kutsikad tunduvad liiga kallid selle väljaande lugejatele.

Ma ei taha kohut mõista, aga lihtsalt tuleb aru saada, et selline turustusviis on veidi kaheldav ja halva mainega, kui küsimus on kutsikakaubas.

Kas ostja valib kutsika või kasvataja ostja või…

Kui ostjakandidaate hakkab siis ilmuma, leiab iga kasvataja oma viisi küsitleda ja valida kutsikaostjaid.

Suur osa koertest läheb tavaliselt kodukoerteks. Väga harva tuleb ette selline situatsioon, et igale kutsikale oleks pakkuda aktiivne, retriiveriharrastusest huvitatud uusi kodu. See ei tähenda muidugi seda, et kutsikaid peaks valimata lubama kuhu iganes tahetakse, aga lihtsalt tavaline kodukoergi võib elada hea ja täisväärtusliku elu, kui ainult koera võtmise muud eesmärgid on paigas.

Isase koera hankijad, kellel ei ole varasemat kogemust sellest tõust, või muust suure kasvuga ja vilkast tõust, ja kes ei taha eriti midagi harrastada, on need, kellel ilmneb tavaliselt kõige rohkem probleeme. Tüüpilised labradori võtjad on noored paarid, kelle ehk siis ei jätku kannatust nii aktiivse koera jaoks. Teine suur rühm on pered lastega, nemadki võivad ülehinnata oma suutlikkust jaksata toime tulla elava kutsikaga.

Tavaliselt ei tule emaste koertega probleeme, aga isastega taas tuleb. Kuigi isaste kutsikate küsimine näiteks Soomes on väiksem kui emaste, peab kasvataja siiski ausalt hoiatama ostjaid ja võimaluse korral keelduma müümast isast kutsikat, kui ostja plaan isast võtta tundub liiga kergemeelne. Üks probleem võib olla ka see, kui kasvatajal endal puudub ehk kogemus isase koera pidamisest…

Innukal, algaval kasvatajal võivad olla väga head ettekujutused ja arvamused sellest, millistesse kodudesse ta on nõus kutsikat loovutama. Kui läheb õnneks, võib leida suhteliselt innistunud kodud kõikidele kutsikatele, aga üks asi tuleb veel meeles pidada. Kuigi oma kutsikad tunduvad täiesti ainukordselt healt, lubavatelt ja suurepärastelt, ei ole veel sündinud sellist pesakonda, kus igast kutsikast tuleks näiteks näitusetäht. Niisiis ei tohi kutsikaostjatele liiga lubada. Kõige rohkem pea peale pööratud olukord on siis, kui kasvataja nõuab, et kutsikaostjad viiksid tema kasvatatuid edasi, kui nendel ei olegi tegelikult eeldusi.

Parim nõuanne kogu lühinägelikkuses on see, et kuna pesakonnas on kindlasti eri tasemel ja erisuguseid kutsikaid, nagu on kutsikaostjaidki, siis aita neil leida üksteist ja ära oota võimatuid sooritusi või saavutusi kummaltki.

Kui tellimusi on palju juba päris vastsündinud kutsikatele, võib olla raske teada, mis suunas mingi kindel kutsikas hakkab arenema. Kas saab pesakonna ainukese kollase isase lubada näitusekoeraks, või mida julged üleüldse müüa, kui tahad endale jätta näiteks parima emase? Ehk mõni kasvataja oskab või usub oskavat teha valikuid vastsündinud kutsikatest, aga suurem osa meist tavalistest surelikest peab ootama, kuni kutsikad saavad 6-7 nädala vanuseks.

Niisiis tasub pikalt mõelda, mida pead kõige olulisemaks: seda, et saad valida endale sobivaima kutsika, või et saad leida üleüldse kõigile kutsikatele parimad kodud või et kutsikad saaksid võimalikult kiirelt müüdud ja iga ostja saab valida endale kutsika keda ta soovib.

Strateegia peale on vaja mõelda varakult, muidu lõpetad kiuslike mõtetega.

Kutsika hooldamise juhendid

Iga korralik kasvataja annab kutsikaga kaasa mingisugused kirjalikud hooldusjuhendid. Seda eeldab ka EKL kirjalik koera ostu-müügileping.

On maitseküsimus, kas mahutate kõik vajaliku ühele A4-le või koostate mitmete lehekülgedega juhendi iga päeva jaoks. Põhiline on see, et kutsikaga saab ostja kaasa must-valgel info toitmise, ussikuuride, vaktsineerimiste jms kohta. Loomulikult võib kirjutada labradorist tõuna, koolitusest, koera õpetamisest ja hooldamisest üleüldse.

Näitena võib kasutada kasvõi oma kasvatajalt saadud juhiseid, või küsida eeskuju mõnelt muult kasvatajalt. Tasub kindlasti mõtelda, millised juhendid tunduvad kõige rohkem omadelt, sest vaevalt et kuskil mujal kohtab midagi nii subjektiivset kui eri kasvatajate erinevates hooldusjuhendites…

Toitmine on kohe esimene kuum kartul, peaaegu iga kasvataja on valmis panema pea pandiks oma toitmistavade eest ja praktika vaheldub äärest ääreni. On kodutoidu eelistajaid, on suurte koerte toitude pooldajaid (kutsikatele) ja on siis ääretult tulihingelisi kutsikatoitude pooldajaid.

Mida iganes sa ka ei soovitaks, anna selget, lühikesed ja lihtsad toitmisjuhendid. Kõik kutsikaostjad ei vaevu pühenduma samasuguse põhjalikkusega kutsika hooldamisse ja toitmisesse, nagu sina esimest kutsikat võttes ja liiga keerulised toitmisjuhendid koos näiteks väga mitmekülgsete valikutega võivad saada sinu ostja pea täiesti segi.

Kasvataja peab õpetama ostjad liituma koeraharrastusega

Kasvataja kohustus on peale selgete juhiste andmise, ka rääkida kutsikaostjale harrastamisvõimalustest ja kenneltegevusest üleüldse. Räägi koolitustest ja oma piirkonna tegevusvõimalustest, anna telefoninumbreid, Labradoriklubi esitlev leht ja Kennelliidult saadud materjal Rõõmus kutsikas kaasa (Eestis selline kõikehõlmav buklett veel puudub).

KuulekusVõid anda kaasa näitusele registreerimisblankette, katsete reegleid ja muud materjali, mis võib kutsikaomanikku huvitada. Näita kasvõi aastaraamatuid ja Labradorilehte (Soome neli korda aastas ilmuv labradoriajakiri). Võid registreerida oma kutsikaostjad Labradoriklubi liikmeks pesakonnaliikmehinnaga.

On korrektne anda kaasa kutsikaga pisike kotike sööki kaasa, eriti, kui ostja ei kavatse sama toiduga jätkata. Kui annad kaasa mõne retriiveririhma või muud retriiverite asju, võib ka see olla kena meene, mis rõõmustab ostjat.

Kasvataja edasine toetus ja abi

Räägi ostjatele, et kui ilmneb probleeme, siis oled valmis aitama ja juhendama. Ära sekku liialt palju kutsikaostjate ellu, aga ole valmis neid toetama ja aitama, kui nad seda vajavad.

Pea meeles: oled ise valinud kutsikatele kodud. Kui keegi ei vasta sinu ootustele, mõtle, kas tegid õieti, sinna kutsikat müües.

Juriidiliselt ei saa sa sekkuda oma kastatatute elutngimustesse muidu, kui äärmuslike loomapiinamisejuhtumite puhul. Kui tahad tõesti oma kasvatatutele parimat, on parem püüda aru saada tema omaniku huvipunktidest ja püüda vaikselt mõjutada nende tegemisi, kui suruda oma nõuandeid vägisi peale.

Ostu-müügileping ja selle tingimused

Kutsikat müües kasuta alati kennelliidu koera ostu-müügilepingu blanketti. Kui müüd osamaksuga, siis ka selle jaoks on oma blankett, samamoodi rendilepingul. Müügilepingud saad kennelliidust.

Kasvatajad lisavad tavaliselt mingeid tingimusi ostu-müügilepingusse. Tavaliselt puudutavad need korvamisi teatud terviseküsimuste puhul, terviseuuringuid ja võimalikku tagasiostuõigust.

Ostu-müügilepingu punkt 3

Vead ja haigused on punkt, millest tuleb kõige rohkem peavalu. Selles punktis kasvataja kinnitab, et on rääkinud tõu pärilikest haigustest ja kutsika võimalikkudest eeldustest neid põdeda. Selle koha selgitamiseks võib kasvataja ka kasutada eraldi lisa (saadaval ka ERTÜ kutsikavahendusest). On kindlasti tuhat ja üks eri tava seda punkti käsitleda, aga praegu võiks olla kohane püüda mainida nimetatud haigused ära ja väljendada, mismoodi need vead võivad kutsikas ilmneda ja kuidas sellesse suhtuda. Vigadest võib rääkida ka kutsika hooldusjuhendis ja tõdeda siis see teema käsitletuks.

Tüliküsimustes on kasvataja tavaliselt nõrgemal positsioonil, sest jurist reastab koera alati kaubana masinate ja muu sellisega. Kui asjast tõuseb nii paha tüli, et selle lepitamiseks läheb vaja juristi, ei saa tõesti olla kindel sellest, et õigus on kasvataja poolel. Kuigi kasvataja teab, et tal on põhimõtteliselt õigus, tasub pikalt mõelda, kas asja nii kaugele üldse lasta areneda. Usun, et mingi osa riidudest võib saada ennetatud, kui vaid seletatakse ostjale piisavalt selgelt, mida ta on endale võtmas. Ehk siis elavat olendit, kellel võib peale nende tõule omaseid pärilikke haigusi olla muid sünnipäraseid või hilejm tekkinud haigusi või vaevasid.

Ostja peab aru saama, et labradori hankides aktsepteerib ta tõugu kui sellist, vigade ja headega.

Tavaliselt kasvatajad püüavad aretuses terviseasju tähtsana ja püüavad toota võimalikult terveid koera järglasi, aga tõus esineb piisavalt palju retressiivseid, ehk peidus olevaid vigasi ja haigusi, et kahe täiesti tervest ja ka tausta poolest ideaalsete koerte järglaste seas võib sündida haigeid. Kuigi loomulikult on tõenäosus selleks tunduvalt väiksem kui hoolimatu aretuse puhul, kus terviseasjadele ei ole tähelepanu pööratud või vanematel on endal selgeid haigusi või muid vigu.

Terviseuuringute lisapunkt

Tihti panevad kasvatajad ostu-müügilepingusse tingimuseks, et koeral tuleb pildistada puusad ja küünarliigesed ja teha silmauuringuid. Kõik võivad teha nii nagu heaks arvavad ja sellest on ka palju juttu olnud Koiramme-lehe lugejarubriigis. Mõni peab seda ahistamiseks, mõni omakorda leiab, et see on tõu nimel ja see peaks olema kodanikukohustus.

Normaalne puusNii või naa, aga oma kogemusest võin öelda, et ostjat on kohutavalt raske sundida kalleid terviseuuringuid tegema, olgu seal ostu-müügilepingus kirjas mida iganes. On mingis mõttes aru saadav, et ostja ei taha maksta tuhandet marka (Eestis on uuringute hind ~100 kuni 200 eurot), et kuulda koera puusapildi tulemusest, mis ei mõjuta sugugi tema sohval lamamist või pargis lonkimist. Puhtatõuline kutsikaski on juba nii kallis, et on põhjust imestada, miks lihtsalt jooksukaaslast otsiv ostja sellise investeeringuga lepib. Üheks variandiks on soovitada eespool mainitud terviseuuringuid ostu-müügilepingus.

Näituselkäimise lisapunkt

On kasvatajaid, kes eeldavad koeralt teatud näituselkäimisi ja katsete sooritusi. Kes peab selliseid tingimusi õiglaseks, lisagu need rahumeeles. Kennelliidu lepingublankett siiski sätestab, et need ei saa kujuneda ostja suhtes ebaõiglaseks.

Eelis-tagasisostuõiguse lisapunkt

Tihti jätavad kasvatajad endale nn eelis-tagasiostuõiguse. Punkti mõte on minu meelest selles, et ostjal on omamoodi teatamiskohustus, kui koer hakkab kodu vahetama. Tavaliselt tahab kasvataja sellest teada.

Mõnikord võib olukord olla ka selles, et kasvataja tõesti tahaks osta mõne oma kasvatatu tagasi. Ostjal on tahte puhul võimalik keerata lepingupunkti näiteks koera ära andes või edasi rendile andes ja jäädes mingisuguseks kaasomanikuks, nii et tasub täpselt mõelda, kuidas lepingupunkti sõnastada. Kui koera väärtus on näiteks kennelliidu hinnangu järgi märgatavalt tõusnud, siis ei tohiks ehk oodata et koera saab tagasi osta päris algupärase summa eest.

Ostja peaks lugema ostu-müügilepingu rahulikult läbi ja müüja peab selgitama, mida need lisapunktid tähendavad. Kui asjadest räägitakse põhjalikult ja osapooled on kindlasti saanud üksteisest aru, vähenevad võimalused probleemide ja riidude tekkeks oluliselt. Kasvataja peab alati mäletama, et kutsika loovutushetk võib olla ainuke võimalus rahulikult istuda ja seletada ostjale neid asju.

Kutsikat ei tasu loovutada suure kiiruga ja tasub läbi mõelda, millest ostuolukorras ja üldiselt ostjale märku anda.

Kutsika hind ja kinnipanemismaks

Kutsikad maksavad hetkel 500-1000 eurot.Palju maksab See tähendab sellist kutsikat, kes on registreeritud ja terve, ja kellel ei ole märgata ühtki sellist viga, mis takistaks tema tasustamist näitusel (hambumusviga, värviviga vms).

Kui isase kutsika munandid ei ole veel laskunud loovutushetkel, võib võtta kutsikast täishinna, aga kui munand või munandid ei lasku, tagastab kasvataja ostusummast ühe kolmandiku, kui koer on saanud aastaseks.  Võimalus, millele tasub mõelda, on müüa selline koer juba algusest peale odavamalt – lepingus peab alati kindlalt mainida ära, et jutt käib alandatud hinnast ja lisaks selle põhjus.

Hindadest on väga raske anda mingit üldkehtivat nõuannet ja ühingujuriidika kohaselt seda ei tohikski teha. Kasvatajad peavad kasutama oma analüüsimisvõimet ja püüda jääda väljapoole ületrumpamistest. Just need, kes nõuavad kõrgemaid hindu, peaksid mõtlema, kas on õiglane küsida kõrgemat hinda näiteks värvi või tiitlite pärast. Teiselt poolt on samuti eriti vaieldav hakata võistlema hinna pärast.

Kasvatajal peab olema ka muid müügiargumente kui odav hind.

Kinnipanemismaks

Tihti küsivad kasvatajad kutsika ettemaksu ehk kinnipanemise tasu. Tavaliselt on see mõnisada eurot, (100 eurot Eesti kutsikahindade puhul). Ettemaks makstakse arvele või sularahas kui ostja käib esimest korda kutsikat vaatamas. Kui ostja ei saa pika matka tõttu käia kutsikat enne loovutusaega vaatamas, siis makstakse ettemaks selleks juhuks, et kasvatajal oleks garantii selle kohta, et kutsikale tõesti tullakse järele sobitud loovutusajal.

Teiselt poolt on seal ka loomulikult eelis ostjale, temale on see garantii, et ta tõesti saab selle kutsika, kes talle on kinni pandud ja seda kutsikat ei lubata mujale. Kui ostja jaoks on raske maksta ettemaksu kutsikat nägematta, võib pakkuda välja, et ta helistab klubi kutsikavahendajale või aretustoimkonda, ja küsib, millisest ühendusest on jutt.

Lõppsumma

Lõppsumma makstakse tavaliselt loovutuse ajal. Vajadusel võidakse teha ka osamaksuleping, mille jaoks on kennelliidus eraldi blankett. Tavaliselt tasub vältida liiga pikki osamaksulepinguid. Ka muidu tasub olla ettevaatlik, kui osamakseid pakutakse väga väikeste osadena või hakatakse hirmsasti tingima allahindlust.

Registreerimistunnistus loovutatakse ostjale alles siis, kui kogu hind on tasutud! Kui kutsikast makstakse kogu hind loovutushetkel, kohustub müüja andma ostjale registreerimistunnistuse hiljemalt kahe kuu jooksul.

Erandina on juhus, kui üks kutsika vanematest on välismaalane, sellisel juhul võib registreerimine tõuühingu eriloa või muudel põhjustel veidi viibida.

Rendikoerad

Eraldi juttu tuleb teha rendikoertest. Rendile andmine on mõnele kasvatajale ainuke võimalus jätkata kasvatustööd põlvest põlve.

Tavaline rendileping tehakse ühe pesakonna kohta, mis tähendab, et kasvataja võib kasutada emast koera korra aretuses, siis emase omanikuõigus läheb täielikult ostjale. Kennelliidul on vastav asjalik rendilepingublankett, mida tasub kasutada (Eesti kennelliidul hetkel selline blankett puudub, aga selle saab küsida ERTÜ aretustoimkonnast või kutsikavahendusest).

Rendikoer antakse kas tasuta või võetakse tema eest nn garantiirahana maksimaalselt pool kutsika hinnast, mis tagastatakse ostjale, kui kasvataja on lepingus mainitud pesakonna saanud.

Kui juba kutsikat müües tasub mõelda, kas ostja ja oma keemiad sobivad, siis rendikoera puhul on see täiesti vältimatu. Ükskõik kui hea leping ka kokku kirjutatud sai, kõige tähtsam on siiski mõlema osapoole vaheline usaldus ja tahe aru saada üksteise huvidest.

Kasvatajal ehk koera loovutajal on põhjust mõelda juba ette, mida ta tegelikult tahab sellelt rendikoeralt peale pesakonna. Kui planeeritakse väga suurt näituse- või katsetekarjääri, peaks vastuvõtja (ostja) sellest täpselt teadma hetkel, kui ta teeb kasvatajaga lepingu.

Vastuvõtjale peab täpselt selgitama, mil määral koer hakkab veetma aega kodust eemal ja mida loovutaja tahab temaga teha.

Rendikutsikat küsijate motiivid tuleb hoolikalt läbi uurida kutsika soodus hind on kõige viimane põhjus võtta rendikoera. Selliselt alustades võib ette ennustada probleeme.

Ideaalseim variant on anda kutsikas rendile sellisele inimesele, kes saab aru sellest, et ta saab hea kutsika ja tahab eriliselt palju kasvataja abi ja toetust. Teiselt poolt peab ka kasvataja aru saama, et koer on eelkõige oma rendikodu lemmikloom ja alles peale seda kasvataja näituse- ja aretuskoer.

Rendipere soove tuleks austada, siis võib ka nende poolt oodata aru saamist asjades, mis on kasvatajale tähtsad.

Viimane uuendus: 2015/11/19