Tekst: Tiina Linno. Allikas: Lemmik.ee (8/2005).
13. augustil toimus Tallinna vanalinnas traditsiooniline Eesti-Soome juhtkoerte maavõistlus. Kui möödunud aastal õnnestus see esimest korda meeskondlikult võita Eestil, siis sel aastal said võidukarika taas soomlased.
Kummastki riigist oli rajal kaks juhtkoera ja vaegnägijat, keda saatsid ja hindasid üks Eesti ja üks Soome kohtunik.
Kriteeriumid, mille järgi juhtkoerte tööd hinnati, olid: juurdetulek, rihma otsas kõrval käimine, suunapidamine, takistustest möödajuhtimine, tänavaaukude ja teeristide näitamine, tänavate ja teede ületamine, objektide (trepp, pink, sebra jne) kättenäitamine, paigalpüsimine ehk koha hoidmine, vaegnägija juhtimine väljaspool kätteõpitud marsruute ning üldine koostöö vaegnägijaga.
Raja pikkuseks oli ligi poolteist kilomeetrit ning kohtunik Anu Lokke sõnul oli see raskeim, mis maavõistlustel seni läbida on tulnud. Rotermanni Soolalao juurest startinud võistlejad pidid Linnateatri ees asuva finišini jõudmiseks ületama arvukalt ristmikke ning läbima vanalinna kitsad ja rahvarohked tänavad ilma viperusteta. Kui igapäevaelus on marsruudid ja olukorrad juhtkoerale ja kasutajale tuttavad, siis võistlusrada on mõlemale tundmatu ning seetõttu juhendab üks kohtunikest võistlejate liikumist koerale märkamatute puudutustega kasutaja õlale või seljale.
Nii Eesti koerad kui nende kasutajad olid tublid, kuid soomlastele tõi esikoha kindlasti palju suurem igapäevane treening peesarite (vabatahtlik abiline – nägija inimene, kes pakub juhtkoera kasutajale oma abi, kui vaegnägija tahab koera tööd kontrollida, uut marsruuti õppida või võistlusteks harjutada. Ta kõnnib märkamatult juhtkoera ja tema kasutaja taga ja kui vaja, siis abistab) abiga. Samuti korraldatakse niisuguseid võistlusi juhtkoertele ja nende kasutajatele Soomes mitu korda aastas.
Lisaks juhtkoertele, koerakasutajatele ja kohtunikele oli võistlust jälgima ja kaasa kõndima tulnud ka paar peesarit ja asjahuvilist, üks neist koguni Lätist, samuti Eesti ja Soome juhtkoerte koolide treenerid ja juhtisikud. Viimased andsid võistlejatele üle ka autasud ning ühiselt lepiti kokku kohtuda taas aasta pärast.
