Koostatud WSAVA vaktsineerimisjuhiste töögrupi poolt.
2006. aastal loodi WSAVA (World Small Animal Veterinary Association) vaktsineerimisjuhiste töögrupp, et välja töötada üldised vaktsineerimisjuhised. Eesti Väikeloomaarstide Selts (EVS) soovitab neid juhiseid kasutada koerte ja kasside vaktsineerimisel ka Eestis.
Esmane soovitus on, et kõik koerad ja kassid peaksid olema vaktsineeritud. See ei kaitse mitte ainult looma, vaid loob ka nn karjaimmuunsuse, mis vähendab võimalikke haiguspuhanguid. Samas ei tohi vaktsineerida tarbetult. Põhivaktsiine ei peaks manustama sagedamini, kui iga kolme aasta tagant pärast seda, kui loom on saanud buustervaktsiini (kordusvaktsiini) 12 kuud pärast kutsika- või kassipojaea vaktsineerimisseeria viimast vaktsineerimist. Erandiks on vaktsineerimine marutaudi vastu, mida Eestis tuleb teha iga 24 kuu tagant (seaduse muudatus on jõustunud 20.07.2009 – vt Marutaudi tõrje eeskirja § 7 lg 2).
Põhivaktsiinid
Põhivaktsiine peaksid saama kõik koerad ja kassid vaatamata oludele. Need vaktsiinid kaitsevad loomi tõsiste, eluohtlike haiguste eest, mis on üle maailma levinud. Nendeks on:
- koerte katku (CDV),
- koerte adenoviiruse (CAV),
- koerte parvoviiruse (CPV),
- kasside parvoviiruse (FPV),
- kasside kalitsiviiruse (FCV) ja
- kasside herpesviiruse (FHV) vastased vaktsiinid.
Maternaalsed antikehad
Maternaalsed ehk emalt saadud antikehad pärsivad oluliselt põhivaktsiinide efektiivsust, kui vaktsineerimine toimub liiga varasel eluperioodil. Üldiselt on maternaalsete antikehade hulk vähenenud 8.–12. elunädalaks tasemeni, mis lubab aktiivset immuunvastust. Kuna maternaalsete antikehade tase on eri pesakondadel erinev, soovitatakse kutsikatele ja kassipoegadele süstida 3 vaktsiinidoosi, neist viimane peaks olema tehtud 16 nädalaselt või hiljem. Kui mingil põhjusel vaktsineeritakse koera või kassi vaid üks kord, peab seda tegema põhivaktsiiniga 16 nädala vanuselt või hiljem.
Põhivaktsiine peaks manustama iga kolme aasta tagant pärast seda, kui loom on saanud buustervaktsiini 12 kuud pärast kutsika- või kassipojaea vaktsineerimisseeriat.
Rõhutagem veel kord, et Eestis tuleb marutaudi vastu loomi vaktsineerida iga 24 kuu tagant.
Iga-aastane tervisekontroll
EVS toetab iga-aastast looma tervisekontrolli. Iga-aastane tervisekontroll võib sisaldada ka mitte-põhivaktsiinide (näiteks leptorsiroos jt.) manustamist, mida reeglina tehakse igal aastal. Mitte-põhivaktsiine vajavad vaid loomad, kelle geograafiline asukoht, kohalik ümbrus või eluviis (reisimine) asetab nad nende haiguste suhtes riskisituatsiooni.
EVS soovitab kasutada järgmisi vaktsineerimisskeeme:
Koertele
Primaarne vaktsineerimine: Esimene vaktsiin 8–9 nädalaselt, teine 3–4 nädala pärast ja kolmas 14.–16. elunädala vahel.
Buuster: Kõik koerad peavad saama buusteri 12 kuud peale primaarset vaktsineerimist. See kindlustab immuunsuse ka neile koertele, kes mingil põhjusel ei reageerinud adekvaatselt kutsikavaktsiinile. Koerad, kes on reageerinud positiivselt vaktsineerimisele põhivaktsiiniga, saavutavad püsiva immuunsuse (immunoloogiline mälu) paljudeks aastateks, isegi kui nad ei saa kordusvaktsiine.
Revaktsineerimine: 12 kuu buusterile järgnevad revaktsineerimised 3 aastase või pikema intervalliga, kui eritingimused ei nõua teisiti. Kõik teadmata vaktsineerimisstaatusega koerad peavad saama ühekordse alg-põhivaktsiini (soovitavalt ka teise 3–4 nädalat hiljem) ning buusteri ühe aasta pärast.
Kassidele
Primaarne vaktsineerimine: Esmane vaktsineerimine tuleks teha 8–9 nädalaselt ja teine 3–4 nädalat hiljem, kolmas 16-nädalaselt või hiljem.
Buuster: Kõik kassid peavad saama buusteri 12 kuud pärast viimast kassipojaea vaktsineerimist. See kindlustab immuunsuse ka neil, kes võib-olla ei reageerinud esmastele vaktsiinidele. Sellele järgnevalt vaktsineeritakse loom 3 aasta järel või harvemini, kui pole mingeid eritingimusi. Kõik teadmata vaktsineerimisstaatusega kassid peavad saama ühekordse alg-põhivaktsiini (soovitavalt ka teise 3–4 nädalat hiljem) ning buusteri ühe aasta pärast.
