Kui palju on Eestis chesapeake bay retriivereid?

01.01.2011.a seisuga ei ole Eesti Kennelliidus registreeritud mitte ühtegi (0) chesapeake bay retriiverit. Kuulda on, et mõned imporditud koerad on jahimeeste omanduses, kuigi täpsemad andmed selle kohta puuduvad.

Mis vahe on chesapeake bay retriiveril ja pruunil labradori retriiveril?

Need kaks tõugu on omavahel vähe seotud. Labrador on rohkem levinud ning sageli aetakse chesapeake bay retriiver (edaspidi chessi) pruuni labradoriga segamini. Retriivereid (tõutüüp) on kokku kuute erinevat tõugu.

Välimuslikud erinevused:

• chesapeake’ kõrvade asetus on kõrgemal,
• tal on pikemad jalad,
• erineva kuju ja asetusega silmad,
• kere ei ole jässakas (eriti märgatav on see näituseliini labradoridel),
• tal on teistsugune ülaliin kuna tagaosa asub kõrgemal,
• labradori karvkate ei ole “villane” ning nii laineline kui on chesapeake’l.

Veel karvast rääkides…Chessidel on võimalikud palju erinevaid pruuni variatsioone (nisuvärvusest kuni punakas-pruuni ja tumeda pruunini). Pruuni labradori ja chesapeake’ erinevust märkab, kui vaadelda koera nina, silmi ja karvastikku - chessi pigment on ninal ja silmadel tunduvalt heledam, karv on villasem ja lainelisem. Siiski ei saa alati erinevust määrata vaid silmavärvi järgi kuna paljudel labradoridel on kollakad silmad. Kehva aretuse tulemusena võib osasid chessisid labradori pähe arvata ja vastupidi.

Iseloomu erinevused: chessi on ustavam tõug, tugevalt kiindunud oma perekonda, ei kuuletu võõrastele kuigi on sõbralikud, labrador  seevastu on ülisõbralik ja töötab meelsasti igaühega. Chessile on omane kaitsev iseloomujoon, isolatsioon mõju chessile on tunduvalt märgatavam. Mõlemad tõud võivad olla võrdselt jäärapäised, intelligentsed, treenitavad, kõrge tegelemisvajadusega ja vett armastavad.

Millised on chesapeake bay retriiveri erinevad värvused?

Nisu (inglk deadgrass) – ilma igasuguse punaka toonita. Võib varieeruda kollasest kuni parkunud helepruunini.

Lõikhein (inglk sedge) – “maasikablond” värvus. Punakad alustoonid suhteliselt heledal karval.

Pruun – tumedam ja võib näha punakad alustoone (helepruun, pruun ja tumepruun).

Maksavärvus – kaua aega oli see diskvalifitseerivaks veaks, viimases standardis juba lubatud.  Pole päris selge kuidas see värvus teistest pruunidest eristub.

Kas chesapeake bay retriiver on alati ühevärviline?

Osadel võib rindmikul, kõhujoonel või käppadel esineda mõni valge täpp või laik, liiga palju valget loetakse veaks. Mustad märgised loetakse veaks.

Milline värvus oli kõige esimesena? Milline neist on kõige parem ja õigem?

Ameerika Kennelklubi tõuraamatust võib leida, et 1800ndate lõpus registreeriti kõige enam nisuvärvi koeri. Üks selle põhjustest võib peituda selle taga, et nisuvärvi koerad kogusid rohkem auhindu ja seda värvi kutsikas leidis kiiremini omaniku. Samuti, paljude chesside karv muudab kasvades natuke värvust ning on ebaselge, kas need koerad olid ka täiskasvanuks saades nisuvärvi.

Värvus ei oma rolli. Värvuste kujunemist on akadeemilisel tasemel vähe uuritud.

Tõuraamatust võib leida, et sajandivahetusel toimus pööre pruuni värvuse eelistamise suunas. Tollal oli pruunil mitmeid erinevaid nimetusi sh soobel, kõrb, mink, pruun, tumepruun, punakaspruun ja helepruun. Samuti oli mitu koera registreeritud maksavärvuse (liver) alla.

1889. kuni 1904. registreeriti 1 nisuvärvi koer, natuke rohkem tan‘e ja üks lõikheina (deadgrass) värvi koer. See viitab sellele, et chessisid on alati olnud laias värvivalikus. Pruun värvus on teiste värvuste suhtes domineerivam ja seetõttu on neid rohke kui teisi. Ei ole mingeid tõendeid, et nisuvärvus oleks tekkinud hiljem või mujal.

Kui oluline on värvus?

Karva värvus on ebaoluline kuni koeral ei ole kehal ühtegi diskvalifitseerivat märgist. Loomulikult on igal kasvatajal omad värvieelistused aga see ei mõjuta kuidagi näituse ega jahitulemusi.

Kui värvus pole oluline, siis mis on?

Karva kvaliteet.

Väga oluline on, et karvastik oleks karm ja kähar ning rikkaliku aluskarvastikuga. Õige karv jääb vaid kergelt niiskeks, kui märg koer on end raputanud. Kui karv imab vett ja jääb märjaks, siis see ei ole hea. Karv ei tohi ka lokki tõmbuda (standard defineerib seda kui karva, mis kihardub niimoodi, et puutub endaga uuesti kokku). Värvus mängib väikest osa kvaliteedist kuna teatud värvide variatsioonil on natuke erinevam tekstuur.

Kas silmavärvus peaks kokku sobima karvavärvusega?

Standardi järgi mitte.

Eri kasvatajatel võivad muidugi olla erinevad eelistused aga nii kaua kuni silmad on kollased või merevaigukarva, ei ole muul vahet.

Kas tagaosa peab kindlasti olema kõrgema asetusega?

Standard ütleb: ,,tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või kõrgemal”.

Paljud kasvatajad eelistavad “kõrgemal” varianti kuna nii on koera tööomadused paremad. Chessi on üks vähestest tõugudest, kus on lubatud kõrgem tagavööde.

Kas chesapeake bay retriiver on tõesti nii jäärapäine ja raskelt treenitav?

Ei!

Sageli küll süüdistatakse tõugu neis omadustes, kuid koeraomanike endi arvamus sellele on risti-vastupidine.

Kõige enam peavad Chessisid jäärapäisteks labradore omavad jahikatsete treenerid, kes üritavad chessit treenida nagu labradori.  Chessi vajab võrreldes labradoriga loomingulisemat lähenemist ning treeneri valikul peaks sellega kindlasti arvestama.

Üks oluline punkt, mida on vaja veel meeles pidada – chessi on väga intelligente ning tüdib, kui üht ülesannet mõttetult palju korrata.

Chessi on oma pere koer ega kuuletu võõrastele nagu näiteks labrador.

Kui palju nad karva ajavad? Palju nende välimus hoolt vajab?

Karv ei vaja peaaegu üldse mingisugust hooldust. Liiga palju hoolitsemist (pesemine, kammimine) teeb hoopis kahju.

Karv peab olema vetruv ja elastne, mitte pehme ega sile. Kord nädalas kummiharjaga silumine on kõik, mida ta vajab. Piikammid ja muud jäigad kammid lõhuvad karva lainelist tekstuuri. Õige karv jääb kergelt niiske, kui koer on ujumast tulnud.

Chessil on alus-ja pealiskarv ja seetõttu ajab ta rohkem karva kui mõni lühikarvaline tõug aga vähem kui pikakarvalised tõud.

Kui palju liikumist nad vajavad?

Chesapeake bay retriiver nagu ka kõik ülejäänud retriiveri tõud, on aktiivne koer. Igavlev koer “leiab” endale tegevust.

NB! Raske füüsiline treening peab jääma ootele kuni koer on vähemalt aastane. Kutsikas peaks saama palju liikuda aga vaid nii kaua kuni ta ise valib oma liikumisviisi ja kiiruse (nt lubada joosta vabalt põllul aga mitte võtta teda endaga jooksutiirule).

Kas chesapeake bay retriiver on hea ujuja; kuidas talle vees meeldib ?

Enamus neist jumaldavad vett ja on väga head ujujad.

Kutsika esimene kokkupuude veega peaks toimuma turvaliselt. Lauge kaldaga ja liivane kallas on kõige parem esimese kogemuse omandamiseks, kaasa aitab ka mõni vanem koer, kes näitab eeskuju. Kutsikal tuleks silma peale hoida. Kutsika vette loopimine ei aita kuidagi veearmastuse tekkele kaasa.

Ujumisel kasutab Chessi oma saba tüürina, tõmbed on tugevad ning nad tõmbavad pea ja õlad veest kõrgemale leidmaks veest otsitavat (nt. pall või part).

Kui külmas vees nad võivad ujuda?

Täiskasvanud, heas vormis ja aklimatiseerunud Chessil ei ole midagi jäises vees ujumise vastu. Pärast ujumist tuleks veenduda, et koera karv kuivab täielikult.

Töötavad Chessid veedavad pika päeva jäises vees.

Tõule omased terviseprobleemid?

Liigeseprobleemid

Chessid on altid puusa-ja küünarliigeste düsplaasiale ning ka teistele liigeseprobleemidele. Enne aretuses kasutamist tuleb teha liigeste röntgenuuring ja aretada vaid täiesti terveid koeri.

Von Willebrand’i haigus

Pärilik veritsushaigus, mida põhjustab von Willebrandi faktori (vWf) puudulikkus.

Von Willebrandi faktor aitab trombotsüütidel kleepuda veresoone seinale ja üksteise külge. VWf defitsiidi korral on see protsess häiritud ja esineb veritsustendents. Lisaks esineb VIII faktori defitsiit, kuna vWf on selle hüübimisfaktori kandjavalk.

Von Willebrandi tõbi on kõige sagedamini esinev pärilik veritsushaigus. See kandub edasi autosomaalsel teel ja esineb nii emastel kui isastel. Enamus juhud on kerged ja veritsus võib tekkida pärast kirurgilisi protseduure või hamba tõmbamise järgselt. Seisundit halvendab mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine. Peamiseks riskifaktoriks on veritsushaiguse esinemine sugupuus.

Silmaprobleemid

Chessid on altid silmahaiguse suhtes nimega prcd-PRA (võrkkesta aeglane kärbumine). Tulemusena koer ei näe enam pimedas. Kõige halvemal juhul jääb koer lõpuks pimedaks. Tavaliselt on kliiniline haigus esmalt avastatav varases nooruses või varases täiskasvanueas.

Võrkkestahaiguste diagnoos võib olla raske. Haigused, mis näivad olevat prcd-PRA, võivad olla hoopis mõni muu mittepärilik haigus. OptiGen geneetilised testid aitavad diagnoosi panekul. Tähtis on meeles pidada, et mitte kõik võrkkestahaigused pole PRA ja mitte alati pole PRA puhul tegu just prcd vormiga. Iga-aastased kontrollid veterinaarist silmaarsti juures panevad aluse järjepidevale silmatervise andmestikule, mis aitab koera diagnoosida.

Kahjuks pole praegusel hetkel PRA-le ravi ega leevendust. Kui koer on haigestunud, võib abi olla teiste pimedate koerte omanike kogemustest.

PRA on rohkem murekohaks teistel retriiveri tõugudel.

Teistest silmaprobleemidest on mainimistväärt veel entroopium ja katarakt.