“Puusad” ehk puusaliigese düsplaasia uuring:

Palju kasutatakse ka lühendit HD (inglk hip dysplasia). Eestis on kasutusel FCI hindamissüteem:

• A – terve puus
• B – terve puus
• C – kergete muutustega puus
• D – haige puus
• E – raskelt haige puus

Eesti retriiveritele kehtestatud aretusnõuded lubavad aretuses kasutada vaid A, B ja C düsplaasia astmega koeri. D astmega koera võib aretuses kasutada vaid tõuühingu eriloal.

Uuringute tulemustes võib kohata ka järgnevaid tähiseid (tegemist on erinevate düsplaasia astme hindamissüsteemidega):

OFA (USA)	FCI (Euroopa)	BVA (UK, Austraalia)	SV (Saksamaa)
Excellent	A-1	0-4 (no > 3/hip)	Normal
Good	A-2	5-10 (no > 6/hip)	Normal
Fair	B-1	11-18	Normal
Borderline	B-2	19-25	Fast Normal
Mild dysplasia	C	25-35	Noch Zugelassen
Moderate dysplasia	D	36-50	Mittlere
Severe dysplasia	E	51-106	Schwere

“Küünar” ehk küünarliigeste düsplaasia uuring:

Kasutatakse ka lühendit ED (inglk elbow dyslasia). Eestis on kasutusel FCI hindamissüteem:

• 0 – terve liiges
• 1 – terve liiges
• 2 – haige liiges
• 3 – raskelt haige liiges

Eesti retriiveritele kehtestatud aretusnõuded lubavad aretuses kasutada vaid 0 või 1 küünraliigese düsplaasia astmega koeri.

“Silmad” ehk silmade kontrollimise tulemus leidmaks pärilikke silmahaigusi:

• Silmad: OK/puhas – korras silmad, hetkel ei esine PRA, HC ega RD nähte.
• Optigen – prcd-PRA testi tulemus, mis näitab, kas koer kannab prcd-PRA (silmahaiguse) geeni. Puhas – puhas haigusest, kandja – haiguse kandja ning pärandab geeni järglastele. Haige – haigestunud prcd-PRA-sse.

* aretusnõuded lubavad aretuses kasutada vaid tervete silmadega koeri. Optigeni testi tegemine ei ole kohustuslik. Optigen prcd-PRA kandjat võiks ainult Optigen prcd-PRA puhtaga paaritada, Optigen prcd-PRA nakatunut ei tohiks aretuses üldse kasutada.

Prcd-PRA on pärilik võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjäämisega. Võrkkest ja teda toitvad veresooned taandarenevad, koer ei näe enam hämaras valguses, kujuneb välja kanapimedus. PRA ilmneb enamasti eakamatel koertel, kes võivad selleks ajaks olnud juba järglasi saanud.

EIC (ingl k Exercise Induced Collapse)

EIC ehk koormusest põhjustatud kokkukukkumine. Koerad, kes on haiguse põdejad, saavad 5-15-minutilisest füüsilisest koormusest tingituna atakke, mis tihti algavad nõrkusega jalgades ja millele järgneb täielik kokku kukkumine. Haiguse põhjuseks peetakse lihaste ja aju vahelise energiatootlikkust puudutavate biokeemiliste reaktsioonide häiret. Hetkel USA-s, Soomes, Austraalias ja Saksamaal tehtud testide tulemuste põhjal võib ennustada, et 50% labradoridest on kas haiguse kandjad või haiged.  Inglisekeelset infot EIC kohta (lehel on ka video atakist).

• EIC/N – geenimutatsiooni kandja (lihtsamalt: kandja).
• EIC: N/N – terve.

HMLR (pärilik müopaatia)

Pärilik müopaatia labradori retriiveritel.

CNM (ingl k Centronuclear Myopathy)

CNM ehk lihaskärbumine. Pärilik autosomaalne-retsessiivne häire, mida iseloomustab lihaste nõrkus ja kärbumine ning füüsilise koormuse talumatus. Inglisekeelset infot leiab siit.

NARC (narkolepsia)

Haigus, mille puhul koer jääb ootamatult magama, kuigi võib olla ataki ajal lihtsalt liikumisvõimetu ja ümbritsevast teadlik.

Näituse mõisted:

CACIB – “Certificat d’Aptitude au Championnat Internationale de Beauté de la F.C.I.” – Rahvusvahelise Välimikutšempioni Kandidaadi Sertifikaat.

SERT – Eesti Välimikutšempioni Kandidaadi Sertifikaat.

JUN SERT – Eesti Juuniortšempioni Kandidaadi sertifikaat

Rahvusvaheline näitus – Eesti Kennelliidu (EKL) kalenderplaani kantud ning Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (Fédération Cynologique Internationale – F.C.I.) poolt kinnitatud kõikide F.C.I. poolt tunnustatud koeratõugude näitus. Rahvusvahelisel näitusel võistlevad koerad CACIB-i, SERT-i ning JUN SERT-i omistamise eest.

Rahvuslik näitus – Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud kõikide EKL poolt tunnustatud koeratõugude näitus. Rahvuslikul näitusel võistlevad koerad SERT-i ning JUN SERT-i omistamise eest.

Rühmanäitus – Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud ühe või kahe FCI rühma näitus. Rühmanäitustel võistlevad koerad SERT-i ning JUN SERT-i omistamise eest.

Erinäitus – Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud ühe või mitme EKL poolt tunnustatud koeratõu näitus. Erinäitustel võistlevad koerad SERT-i ning JUN SERT-i omistamise eest. Erinäitusel võib korraldada mitteametlike lisavõistluseid, mis võivad olla kantud näituse kataloogi.

“CH” ehk tšempionitiitel:

• EST/EE – Eesti
• LV – Läti
• LT – Leedu
• BALT – kõigi Balti riikide
• BLR – Valgevene
• RUS/RU - Venemaa
• FIN/FI – Soome
• SU/SKK – Rootsi (töökatse tegemata)
• SU U/SKK – Rootsi (töökatse tehtud) 
• DK – Taani
• VDH – Saksamaa
• AM – Ameerika Ühendriigid
• CAN – Kanada
• ENG – Inglismaa (töökatse tehtud)
• ENG SH – Inglismaa (töökatse tegemata)
• INT / C.I.B. – rahvusvaheline (töökatse tehtud)
• INT / C.I.E. – rahvusvahline (töökatse tegemata)
• MULTI – mitme riigi
• W(inner) – võitja tiitel
• WW – Maailmavõitja (World Winner)
• ’00 – võitmise aasta
• J / JUN - juuniorklassis

Näitusetulemus:

• TP/ BOB – tõu parim
• VSP/ BOS – vastassugupoole parim
• J või JUN - juuniorklass
• KUTS / PUPPY – kutsikaklass
• SERT / CAC – rahvusliku tšempionitiitli kandidaat, antakse näitusel serdiringi võitjale. 3x EST SERT annab võimaluse vormistada EST CH tiitel (lisaks tuleb sooritada ka tõuomased jahikatsed või tõukatsed).
• CACIB – rahvusvahelise tšempionitiitli kandidaat. Cacibeid jagatakse rahvusvahelistel näitustel parimale emasele ja isasele.
• PE+koht/ BB+koht – näitusel parim emane + koht
• PI+koht/ BD+koht – näitusel parim isane
• RÜP / BIG – rühmavõistluse tulemus + koht
• BIS / BIS – näituse parima koera valiku tulemus +nr
• M(ULTI)BISS - mitmekordne erinäituste võitja
• hinne “suurepärane” – näituselt hinne “suurepärane”