ENSV Agrotööstuskomitee IJV, 1988.
1. Katseid korraldatakse nii jahiperioodil kui ka muul ajal.
2. Katsetamise objektideks on metskurvits, teder, rabapüü ja faasan.
3. Katsetamiseks valitakse linnuliik, mis on enamikule katsetatavatest koertest tavaliseks jahiobjektiks.
Märkus. Koera katsetamisel arvestatakse ja hinnatakse koera tööd mitte ainult põhi-, vaid ka muude lindude jahtimisel. Kui koera omanik on ekspertide komisjoni enne informeerinud, et koer on õppinud jahtima ainult teatud linnuliiki, siis teiste liikide mittetundmine ei mõjuta koera töö hinnet põhilinnuga.
4. Linnukoeri katsetatakse kinnisel maastikul, kus õhuvoolude suunad muutuvad sageli. Tihti koer sukeldub põõsastesse ja kaob kohtunike ja saatja silmist. Koer võib kohata nii üksikut lindu kui ka tervet pesakonda. Metsas on harva võimalik märgata ümberpaiknenud linnu maandumiskohta, sageli jookseb ta mööda maad ning jätab pika jäljerea. Seepärast hinnatakse katsetel järgmisi linnukoerte jahiomadusi: koera oskust kasutada linnu leidmiseks haistmist, otsimise kiirust, otsimise meisterlikkust, lõhna vedamist, seismist, juurdevedamist ning käimise, seismise, lõhna ja juurdevedamise stiili ja samuti dressuuri, mis jagatakse väljaõppeks ja kuulekuseks.
5. Haistmine – koera oskus lind üles otsida ja tema ees seista, sest metslinnud, eriti pesakonnad, teevad palju jälgi, püüdes koera eest pääseda mööda maad allatuult joostes. Koer peab oskama kasutada nii linnu enda kui ta jälgede lõhna, pesakonnast välja valima ühe linnu ja hoidma seda oma haistmisväljas. Asukohta muutes peitub lind sageli tihedasse põõsastikku. Säärasel juhul haistab koer lindu väga lühikese vahemaa pealt.
6. Otsimise kiirus oleneb eeskätt koera liikumiskiirusest ja võib muutuda olenevalt maastikust: pehmel samblasool on liikumiskiirus väiksem kui kõva pinnaga metsas. Hinnatav on kiire, kerge, kogu katsetamise vältel ühtlane liikumine, kuid mitte nii kiire, et koer linnu lendu hirmutaks.
7. Otsimise meisterlikkus. Metsas töötamisel ei saa koeralt nõuda süstaldamisetaolist otsimist, vaid otsimine peab olema vaheldusrikas. Harvade põõsastega maastikul peab otsimise laius kummalegi poole olema 30-50 m , tihedas põõsastikus peab koer otsimise laiust vähendama kas iseseisvalt või saatja käskluse peale. See viitab ka nende omavahelisele heale kontaktile. Väga hinnatavaks koera omaduseks on anonsseerimine, s.o. leitud linnust peremehele teatamine.
8. Lõhna vedamine – koera ettevaatlik liikumine haistetud linnu või tema jälgede suunas. Lõhna vedamise käigus koer kontrollib, mis on lõhna allikaks. Lõhna vedamine lõpeb seismisega linnu ees või hakkab koer uuesti otsima.
9. Seismine linnu ees – linnukoerte sünnipärane ja neid teistest tõugudest eristav omadus. Hinnatakse kindlat ja tugevat seismist. Seismine on koera pingelises poosis peatumine haistetud linnu ees. Kui lind pistab koera ees jooksu, peab koer temale järgnema ja sundima ta uuesti varjuma. Seismiselt koer ei tohi ilma saatja vastava käskluseta edasi liikuda ega lindu lendu ajada.
10. Juurdevedamine – saatja käskluse peale koera seismiselt edasiliikumine linnu lenduajamiseks. Juurdevedamine peab olema kiire, et sundida lind lasu ulatuses üles tõusma. Kui lind jookseb allatuult, võib koer töötada ülemise ja alumise haistmisega. Hea juurdevedamine on eduka jahi alus.
11. Töötamise stiil – igale linnukoera tõule omane kõigi liigutuste ilu. Hinnatakse eraldi liikumise, seismise, lõhna ja juurdevedamise stiili.
12. Dressuur jaotatakse kaheks elemendiks: a) väljaõpe – saatja ja koera koostöö, eriti töötamise lõppetapil, koera suhtumine lendutõusnud linnusse ja paugusse. Linnu lendutõusmisel peab koer jääma paigale või võtma lamamisasendi. Viimane on eelistatavam, sest see raskendab võimalikku linnule järelehüppamist. Linnu lendutõusmisel võib koer tulla saatja juurde. Sellest peab viimane kohtunikele eelnevalt teatama; b) kuulekus – kiire ja täpne reageerimine saatja korraldustele, signaali peale juurdetulemine, jala kõrval käimine kas kütkes või vabalt ja eemalt antud käskluse peale lamama heitmine.
13. Koera tööd hinnatakse järgmiste maksimaalhinnetega pallides:
| haistmine |
25 |
|
otsimise kiirus |
10 |
|
otsimise meisterlikkus |
10 |
|
lõhna vedamine |
5 |
|
juurdevedamine |
10 |
|
liikumise stiil |
5 |
|
seismise stiil |
5 |
|
lõhna ja juurdevedamise stiil |
5 |
|
väljaõpe |
10 |
|
kuulekus |
10 |
|
KOKKU |
100 |
14. Diplom töö eest antakse, kui koer saavutab järgmised minimaalhinded pallides:
| I järk | II järk | III järk | |
|---|---|---|---|
| Üldhinne vähemalt | 80 | 70 | 60 |
| Haistmine | 20 | 18 | 16 |
| Seismine | 4 | 4 | 3 |
| Dressuur (summaarselt) | 14 | 12 | 12 |
15. Koera jahiomaduste väljaselgitamiseks lastakse koeral üles otsida vähemalt kolm lindu (üksiklind, lindude grupp või pesakond). Kui koer töötab lindude grupi või pesakonna igale linnule eraldi, loetakse seda iseseisvaks tööks. Ümberpaiknenud linnule töötamist metsas ei nõuta, kuna linnu laskmiskohta pole enamasti võimalik kindlaks teha. Metsas katsetamisel on soovitav liikuda üldist tuule suunda arvestades.
16. Koera suhtumist paugusse (ilma haavlilaenguta padruniga) kontrollitakse tema poolt lenduaetud linnu suunas lastes. Vajaduse korral lasku korratakse.
17. Koer kõrvaldatakse katsetelt ja töö jäetakse hindamata (põhjus märgitakse protokolli) järgmistel juhtudel:
a) koer ei lähe otsima;
b) koer otsib sammu käies või veab lõhna 10 minutit;
c) koeral puudub haistmine või heades tingimustes ei tunne ta linnu vastu huvi;
d) koer pole katsetamiseks vajalikult kuulekas;
e) koer hüppab lendutõusnud linnule järele üle 5 m;
f) koer teeb kolm tühja seismist;
g) koer kardab linnu lendutõusmist ja pauku;
h) saatja soovil ja ekspertide loal, kui koer on otsinud kuni 10 minutit, kuid pole veel lindu leidnud, või kui saatja ei allu ekspertide korraldustele ja käitub ebakorrektselt;
i) kui koer kaob 10 või enamaks minutiks saatja ja ekspertide silmist ja korduvatele kutsetele vaatamata tagasi ei tule, peale juhu, kui ta leitakse linnu ees seismas;
j) kui koer ei lähe seismiselt käskluse peale juurdevedamisele ja teda on vaja tõugata või kaelarihmast vedada.
18. Katseid ei korraldata:
a) kui õhutemperatuur on üle 30 C;
b) pikaajalise tugeva vihmasaju korral;
c) päikese loojumisest päikese tõusuni.
14. Orienteeriv hinnete skaala linnukoerte katsetamisel metsalindude leidmisel normaalsetes tingimustes ( kerge tuul ja temp. kuni 25 kraadi C )
| Nõuded kõrgema hinde saamiseks | Kõrgeim hinne pallides | Hinnet alandavad puudused | Orienteeriv hinne pallides |
|---|---|---|---|
I Haistmine |
|||
|
Eksimatult ja lindude tegutsemisjälgedel peatumata näitab koer seistes kõiki kohatud linde, ei lähe ühestki linnust mööda ega torma ühelegi peale ja ei tee ühtki tühja seismist. Sattunud pesakonnale, töötab koer kõikidele lindudele või võtab valikuliselt ühe linnu ega pööra tähelepanu kõrvalt lendu tõusnud lindudele. Koer jookseb mööda maad põgenevale linnule ette ja jääb seisma. |
25 | Koer peatub lindude tegutsemisjälgedel, seisatub, kuid liigub linnu suunas, haistab lindu ja jääb seisma | 24 – 20 |
| Koer tuhnib lindude jälgedel küllalt kaua, vajab ergutamist, kuid linnu ees jääb kindlalt seisma. Koer jääb asjatult seisma, hüppab linnule järele või möödub linnust | 19 – 18 | ||
| Koer tuhnib lindude jälgedel liiga kaua, teda on vaja ergutada, kuid siiski jõuab linnuni. Teeb kaks tühja seismist, pealehüpet või möödaminekut linnust | 17 – 16 | ||
| Koer ei tööta linnule või tormab temale peale | 15 ja vähem | ||
II Otsimise kiirus |
|||
| Kõrgeim hinne antakse kiires, kerges, energilises ja ühtlases galopis töötamise eest, mille tempo katsetamise vältel ei aeglustu. | 10 | Otsimine kiires, kuid mitte küllalt energilises ja kerges galopis | 9 – 8 |
| Otsimine keskmise kiirusega galopis või harva traaviks üleminevas galopis | 7 | ||
| Otsimine raskes galopis, sagedaste üleminekutega traaviks | 6 | ||
| Otsimine liiga kiires galopis, kusjuures koer ei jõua lindu haista ja hirmutab ta lendu. Otsimine traavides, sagedase üleminekuga galopiks. Aeglane, raske galopp | 5 | ||
| Otsimine ainult traavides | 4 – 3 | ||
| Otsimine aeglases traavis üleminekuga sammu käimisele | 2 – 1 | ||
III Otsimise meisterlikkus |
|||
|
Väljapaistvaks koera omaduseks loetakse anonsseerimist ja selle eest antakse kõrgeim hinne. Samuti antakse kõrgeim hinne, kui koer iseseisvalt jookseb maad mööda põgenevale linnule ette ja jääb seisma saatja suunas. Põõsasterikkas kohas peab koer otsima 30 – 40 m ulatuses kummalegi poole. Mida tihedam on põõsastik, seda kitsam peab olema otsimine, et saatja näeks koera kogu aeg. |
10 | Otsimine on liiga lai ja koer ei jälgi saatjat | 9 |
| Koer läheb kaugele ega kitsenda otsimist | 8 – 6 | ||
| Otsimine on liiga iseseisev, koer läbib korduvalt läbiotsitud alasid ja möödub saatja selja tagant | 5 – 4 | ||
| Otsimine on kitsas, saatja vahetus läheduses | 2 – 1 | ||
IV Lõhna vedamine |
|||
| Lõhna vedamine on kindel, täpne ja lõpeb seismajäämisega linnu ees. | 5 | Vaatamata sellele, et lõhna vedamist polnud võimalik näha, seisab koer linnu ees | 5 |
| Lõhna vedamine on kindel, kuid toimub mööda jälgi ja lõpeb linnu ees seismisega | 4 | ||
| Lõhna vedamine on ebakindel, aeglane, kuid lõpeb linnu ees seismisega | 3 | ||
| Lõhna vedamine on ebakindel, venitatud, roomamine mööda linnu jälgi, ilma seismiseta linnu ees | 2 – 1 | ||
V Seismine |
|||
|
Kõrgeim hinne antakse pingelise ja kindla seismise eest, kui koer iseseisvalt edasi ei liigu ja lindu lendu ei aja. Kui lind jookseb mööda maad edasi, peab koer temale järgnema, kuid teda lendu mitte ajama. |
5 | Seismine on kindel, kuid pole pingeline | 4 |
| Saatja lähenemisel liigub koer seismiselt iseseisvalt edasi, kuid lindu lendu ei aja | 3 | ||
| Koer liigub seismiselt edasi enne saatja kohalejõudmist ja ajab linnu lendu | 3 | ||
| Koer teeb lühikese seisaku ja ajab iseseisvalt linnu lendu | 1 | ||
VI Juurdevedamine |
|||
|
Kõrgeim hinne antakse kindla, küllalt kiire ja täpse juurdevedamise eest, kui linnul pole võimalik eest põgeneda, vaid ta peab lendu tõusma. Koer peab saatja käskluse peale seismiselt otsekohe juurdevedamisele üle minema. Kui lind jookseb kiiresti, võib koer temale ette joosta ja temale vastu liikudes ta lendu ajada. |
10 | Pärast väikest viivitust hakkab koer juurde vedama | 9 – 8 |
| Juurdevedamine pole kindel, koer kohmitseb jälgedel | 7 – 6 | ||
| Juurdevedamine on raskepärane ja linnul on võimalik mööda maad eemalduda ja peituda | 5 – 2 | ||
| Juurdevedamine on väga aeglane | 2 – 1 | ||
VII Töötamise stiil |
|||
| Koera liikumise, seismise, lõhna ja juurdevedamise stiil on ilus ja antud tõule iseloomulik. | |||
|
A. LIIKUMISSTIIL Kõrgeim hinne antakse kire, antud tõule omase liikumisstiili eest. |
5 | Liikumine on kerge, kuid tõule mittetüüpiline | 4 |
| Liikumine on raske, tõule mitteomane | 3 – 1 | ||
|
B. SEISMISSTIIL Kõrgeim hinne antakse pingelise, hästi väljendatud, antud tõule iseloomuliku seismise eest. |
5 | Seismine on pingeline, kuid pole antud tõule iseloomulik | 4 |
| Koer seisab lamades (kõik tõud peale inglise setteri), esinevad linnule pealehüpped | 3 | ||
| Seismine on flegmaatiline | 1 | ||
|
C. LÕHNA JA JUURDEVEDAMISE STIIL Kõrgeima hindega hinnatakse tõule tüüpilisi, kirglikke ja energilisi liigutusi, mis määravad koera töötamise kogu ilu. |
5 | Liigutused on tõule omased, kuid mitte küllalt energilised | 4 – 3 |
| Liigutused on venivad, tõule mitteomased | 2 – 1 | ||
VIII Dressuur |
|||
|
A. VÄLJAÕPE Kõrgeim hinne antakse, kui koer kogu katsetamise vältel on saatjaga täielikus kontaktis ja suhtub ükskõikselt nii lendu aetud linnusse kui ka paugusse. |
10 |
Käsklusi tuleb korrata, linnu lendutõusmisel on koer rahutu, paugusse suhtub ükskõikselt |
9 – 8 |
|
Käsklusi tuleb korrata mitmel korral, linnu lendutõusmisel tahab koer järele hüpata, kuid käsu peale jääb paigale |
7 – 6 | ||
|
Koerale peab kogu aeg andma käsklusi, koer hüppab lendutõusnud linnule järele, kuid käsu peale peatub |
5 – 4 | ||
|
Koer täidab käsklusi halvasti, hüppab linnule järele, kuid käsu peale tuleb tagasi |
3 – 2 | ||
|
B. KUULEKUS Kõrgeim hinne antakse, kui koer kiiresti ja täpselt täidab kõik saatja käsklused. Kuulekust kontrollitakse nii katsetamise käigus (kui koer ei vea lõhna ega seisa) kui ka eraldi ekspertide käsul. |
10 | Koer ei täida käsklusi meelsasti | 9 – 8 |
| Koer täidab käsklusi pärast kordamist | 8 – 6 | ||
| Koer täidab käsklusi pärast mitmekordset kordamist | 5 – 4 | ||
| Koer täidab käsklusi halvasti | 3 – 2 | ||
