27. May, 2006

Allikas: null.

Viljandimaa küttidelt mulluse aasta jahimehe tiitli saanud Kalev Võitla on Suure-Jaani valda Koidu tallu rajanud Eesti esimese linnukoerte õppe- ja harjutusväljaku, kirjutab Sakala.

«Tiitli sai Võitla just selle õppe-harjutusväljaku rajamise eest,» ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse jahinduse spetsialist Johannes Luksepp. «See on Eestis praegu ainuke omataoline ning seda kasutavad palju nii jahimehed kui teised koeraomanikud.»

Suure-Jaani ja Vändra vahel asuvas Koidu talu külastanud ajakirjanikele hakkas silma värskelt rajatud parkimisplats ja sild, mida mööda pääseb teisel pool Navesti jõge asuvale õppeplatsile. See võtab enda alla 19 hektarit. Silla juures on ka tiigid, milles koeri vees käima treenitakse.

Kalev Võitla rääkis, et linnukoerte õppeväljaku rajamise mõte oli tal tekkinud juba neli aastat tagasi. «Tingimused selle loomiseks olid siin head: kasvatame faasaneid ja põldpüüsid ning oli eraldi territoorium, kuhu õppeplatsi teha.»

Võitla andmetel võib alates 2008. aastast Eestis jahil kasutada ainult sellekohased katsed sooritanud koeri. «Kui aga verejäljekoerte õpetamisega on riigis töö juba kuigipalju käima läinud, siis linnukoeri ei koolita siin veel keegi.»

Õppeplatsi rajamise mõtte sünnist kuni selle valmimiseni kulus siiski mitu aastat. Võitla tõstis selle juures eriti esile Viljandimaa keskkonnateenistuse jahinduse spetsialisti Johannes Luksepa rolli — tema oli projekti toetanud ja seda eri organisatsioonides kaitsnud.

Peremehe sõnul oli juba algul näha, et tegemist on üsna kuluka projektiga. Jõel tuli taastada sild, ehitada selleni tee ja rajada parkla. Samuti pidi korrastama kogu õppeplatsi territooriumi, mis varem oli metsik ala.

«Ettevõtmine õnnestus tänu sellele, et Keskkonnainvesteeringute Keskus andis objekti tarbeks 147 000 krooni,» rääkis Võitla. Tema ja teised rahastajad lisasid sellele umbes 100 000 krooni.

Tee-ehitust aitas finantseerida Suure-Jaani vald, sest see oli oluline ka tuletõrje veevõtu koha juurde pääsemiseks. Parkimisplatsi rajamisel oli abiks Riigimetsa Majandamise Keskus.

Üks kulukamaid ettevõtmisi oli õppeväljaku kõrvale paviljoni rajamine ja sinna elektri vedamine. «Paviljonis saavad kohtunikud ja koerte koolitajad rõivaid vahetada, vihmavarjus olla, jalga puhata ja endale kohvi keeta,» põhjendas Võitla hoone vajalikkust.

Loomulikult ei puudu platsi äärest tualett.

Õppeplatsi piirkonda on Koidu talu elama toonud põldpüüsid ja faasaneid. Näiteks tänavu kevadel lasti seal vabadusse 40-50 paari põldpüüsid.

Lindudele on õppeplatsile rajatud söödapõllud, millele on külvatud teraviljasegud.

Objekt valmis mullu oktoobris ja sama kuu lõpul toodi esimesed koerad koolitust saama.

«Praegu on siin käinud juba üle 30 koera: inglise, gordoni ja iiri setterid ning weimari ja saksa karmikarvalised linnukoerad,» loetles peremees. Ta lisas, et paljud neist on kohale toodud väljastpoolt Viljandimaad.

Kalev Võitla hinnangul on Eestis jahikoerte õpetamine alles algusjärgus. Paljudes teistes Euroopa riikides on selleks loodud kindel süsteem ning peredesse, kus jahimeest ei ole, jahikoera üldse ei müüdagi. Nii on see põhjusel, et jahikoeratõul kaovad muidu instinktid.

«Enamik jahikoeri kasvab tänapäeval ju linnas. Nad kardavad linde ega oska nendega midagi peale hakata,» selgitas Võitla. Linnas elab ka suurem osa jahimeestest ning sageli ei ole neil läheduses sellist territooriumi, kus oma koera õpetada.

Koidu õppeplatsil aitab peremeestel linnukoeri välja õpetada Kalev Võitla ise. Pensionärieas mees tunnistas, et spetsiaalselt ta koerte koolitamist õppinud ei ole, kuid linnukoertega hakkas tegelema 12 aasta vanuselt.

«Vahepeal on mul kõiksugu tõugu koeri olnud, aga praegu on mul jälle kaks linnukoera: saksa karmikarvaline linnukoer ja spanjel.»

Koerte treenimiseks kasutatakse õppeplatsil elusaid põldpüüsid, faasaneid või sinikael-parte. Koera peremehel tuleb lisaks 100-kroonisele väljakutasule välja osta jahilind, kelle ta saab sealtsamast Koidu talu kasvandusest.

«Algul, haistmistreeningul pannakse lind puuriga või kinniseotult rohu sisse,» kirjeldas Võitla õppust. Samamoodi toimitakse ka seisutreeningul.

«Eluslinnu laskmiseni jõutakse viimasena, kui kõik teised käsklused on juba selged. Siis pannakse lind põõsasse, koer ajab ta sealt lendu, jahimees tulistab ja koer toob saagi ära.»

Võitla lisas, et jahimehed saavad õppeplatsil treenida koeri ka püssipauke taluma. Seal on võimalus veel küttidel endilgi kätt harjutada: 100-meetrisel rajal on võimalik täpsust proovida nii vintrelvast kui püstolist lastes.

Peagi plaanitakse linnukoerte harjutusväljaku taha metsa rajada üleriigiline verejäljekoerte polügoon.

Kalev Võitla tunnistas, et ainult enda teeneks ta kõike rajatut ei pea. «Aasta jahimehe auhind anti küll mulle, kuid tegelikult oli see tunnustus kogu objekti juures tegutsenud meeskonnale, millesse kuuluvad lisaks minule veel Johannes Luksepp, Ilmar Pommer, Kaarel Roht ja Keskkonnainvesteeringute Keskus,» sõnas ta.

Asukoht


View Kalev Võitla linnukoerte treeningväljak

Categories: jahikatsed, töö ja koolitus
Viimane uuendus: 2015/11/19

Comments are closed.