19. mai, 2011

Rebaste süüdiklestast nakatuvad lisaks huntidele-ilvestele ka koerad, kel tekivad nn ebasügelised. Varem kuulus riskigruppi töötav jahikoer, aga praegu on tõve suure leviku tõttu ohustatud kõik koerad, kes liiguvad palju metsaaladel, vahendab Maaleht.

„Oluline on meeles pidada, et nakatumiseks ei pea koer rebasega sõbrustama, temaga külg külje kõrval jalutama või kaisus magama. Parasiit ei ole küll väljaspool peremeesorganismi kuigi kaua elujõuline, kuid nakatumine võib toimuda ka muud moodi kui otsese kontakti teel,“ tõdeb loomaarst Tiina Toomet. Piisab sellestki, kui koer rebase jäetud jälgi nuhib, nakkuse võib saada ka maapinnalt. Haigelt koeralt võib sügelislest edasi kanduda ka inimesele.

Haiguse peiteperiood on kuni 3 nädalat. Koertel algab haigus tavaliselt peapiirkonnast- kõrvade servadelt, ninaseljalt, kulmudelt, levides sealt edasi kehale. Võimalikud on ka esmased haiguskolded kõhu all, sabajuure piirkonnas. Iseloomulik on tugev sügelus, mistõttu koer nühib ennast peaga vastu maad, sügab tagajäsemetega pea-, kaela ja kõhupiirkonda. Tugeva sügeluse tõttu hakkavad karvad piirkonniti langema välja, haiguse arenedes kahjustub nahk, mis sügamise tagajärjel marrastub. Nahale tekivad inetult punetavad, kõõmased ja paksenenud, koorikulised piirkonnad.

Haigestunud koeraga tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole, kes paneb diagnoosi ja määrab ravi. Õigeaegselt alustatud ravi tagab täieliku tervenemise. Juhul kui nakkus esineb mitme koeraga majapidamises, tuleb ravida kõiki haigega kontaktis olnud koeri.

Rebaste kärntõvest leiab rohkem infot Tiina Toometi loomakliiniku koduleheküljelt.

Allikas: Maaleht – Lemmik.ee

Categories: tervis, varia
Viimane uuendus: 2013/01/09

Comments are closed.