Allikas: kennel Meiepere

Kõige tavalisem näituseseis

Kui labradori pannakse seisma ainult freestanding‘uga, siis kuldsetel retriiveritel on levinum koera esitamine jalad ise paika pannes. See näeb välja nii, et koer pannakse seisma küljega kohtuniku poole, händler (ehk siis koera esitaja) tõstab eelnevalt koera jalad õigesse asendisse (esimesed jalad paralleelselt üksteisega ja risti maaga, tagumised jalad kehast natuke tagapool), hoiab saba koera seljaga samal joonel ja teise käega toetab koera pead või annab koerale maiust.

Freestanding

Retriiverit võib panna põhjamaiste tavade järgi kohtuniku ette seisma lihtsalt – freestandinguga ehk seistes koera ees.

Kui koerale on suudetud teha näitusel olemine ja esinemine stressivabaks ja omanikul on koeraga hea kontakt, siis loodetavasti liputab koer saba. Igal juhul annab see talle lisapunkte, sellepärast on oluline, et näitusepäev ja kogu situatsioon oleks koera jaoks võimalikult stressivaba ja ka omanik jääks võimalikult rahulikuks kogu näitamise ajal. Paljud kohtunikud peavad liiga kõrgel hoitud saba veaks. Õige asend on paralleelselt maaga.

Koera esitledes tuleb panna tähele seda, kuidas koer seisab. Ei piisa ainult sellest, et ta seisab püsti. Esijalad peavad olema otsejoones kere all ja tagajalad veidi kehast tagapool (täisnurgaga vastu maad), siis tundub koer rühikam. Et näha, kas koer seisab ilusti, soovitame harjutada näituseseisu peegli ees. Kõige parem seis on selline, mis paneb koera lihased pingule ja näeb välja nii, nagu tahaks koer kohe paigalt tormata ja minna saaki taga ajama (retriever – saagi tooja ingl. k).

Pead hoiab retriiver uljalt püsti ja vaade on tähelepanelik. Et koera kael ja rindkere tunduksid piisavalt võimsa ja mitte liialt pika ega lühikesena, peaks proovima enne maiuspala abil, kui kõrgele tohib koera pilku tõsta, et leida sobiv nurk.  Freestandingus seisab koer vabalt, see tähendab, et tema jalgu ei tõsteta ega hoita sabast kinni (jalgu võib siiski sättida, seda just siis, kui koer ise ei võta väga hästi seisuasendit sisse, ent ka sellisel juhul peab olema koera käekontaktiga eelnevalt harjutatud, et see koera stressi ei viiks).

Koera tähelepanu hoitakse endal väikeste maiuspalade või tagasihoidliku mänguasja abil. Nii saab pidada näituserihma vabalt rippuvana, mis näeb kindlasti parem välja kui pingul rihm. Maiuspalasid tasub hoida taskus või käes, tuleb ainult meeles pidada, et nende eesmärk on kinnitada sinule sinu koera tähelepanu, mitte teiste koerte või kõige vähem kohtuniku oma.

Soovitatakse seista retriiverit esitledes tema ees, nii et koera ja omaniku vahel on silmside. See teeb kohtuniku hindamise kergemaks ja aitab koeralgi omanikule keskenduda. Pealegi saab nii reguleerida koera peahoiakut.

Traavimine

Koera esitlemine näitusel on lihtne, kui koerale on varem selgeks õpetatud põhilised teadmised nagu käsu peale seismine ja omaniku vasemal poolel ilusti traavimine. Traavimine tähendab tegelikult ka seda, et koer ei tiri omanikku rihmast. Kohtunik saab hinnata koera liikumist vaid traavi ajal, mitte jalutamise või lonkimise kiirusel.

Näituserihm

Retriiverite puhul tuleks eelistada sellist näituserihma, mis on võimalikult peenike. Sobivad mitmed nailonrihmad ja punutud rihmad. Peenike rihm sobib paremini mõne retriiveri sileda karvaga. Valmistatakse spetsiaalseid näituserihmu retriiveritele, nii et neid tasub poodidest või klubidest küsida aga neid müüakse ka enamikel näitustel.

Kuna kohtunik hindab kindlasti ka koera kaela ja rindkeret, on parem, kui näituserihm on koera kaelas lõdvalt ja moodustab ringi alles sügaval rindkerel, mitte ei ole kokku kroogitud poovalt keset kaela.

Näitusterihmad on reguleeritavad ja paljudel neist on spetsiaalne pidur, mis lubab lasta rihma kaelaosa nii laiaks kui parajasti vaja.

Retriiveri näituserihmade müük:

Video: kuldsed retriiverid näituseringis

Viimane uuendus: 2017/04/21