Mis vahe on kuldsel retriiveril, kollasel/kuldsel labradori retriiveril ja retriiveril?

Retriiver on koeratüüp. Selleks nimetatakse koeri, kes on aretatud tooma ära jahimehe saaki nii maal kui vees.

Sageli aetakse segamini kollane labradori retriiver ja kuldne retriiver, kuigi on tegemist kahe erineva tõuga. Kuldset labradori ei ole olemas.

Retriivereid on kokku kuute erinevat tõugu:

1. labradori retriiver,
2. kuldne retriiver,
3. chesapeake bay retriiver,
4. siledakarvaline retriiver,
5. kiharakarvaline retriiver,
6. nova scotia retriiver.

Tutvu tõugudega lähemalt siin.

Kui palju on Eestis kuldseid retriivereid?

01.01.2011.a seisuga on Eesti Kennelliidus registreeritud üle 1300 kuldse retriiveri.

Kui palju kuldne retriiver karva ajab?

Kuldsed ajavad palju karva.

Neil on rohke karvastik ja suuremal või vähemal määral tekib karvu aastaläbi. Seda aitab leevendada, kui koer aeg-ajalt kammiga põhjalikumalt läbi harjata.

Kuldne retriiver ei ole sobilik tõug inimesele, kes armastab laitmatut puhtust.

Kuidas nad lastega läbi saavad?

Kuldne retriiver sobib ideaalselt lastega peresse (eriti veel siis, kui koeral on kutsikaeast positiivsed kogemused).

Arvestama peab, et nad on suurt kasvu ja kergesti erutuvad ning võivad hea tuju hoos lapse kogemata pikali lükata, seetõttu ei tohiks väikseid lapsi ja koeri koos kunagi järelvalveta jätta! Samamoodi nagu koer võib lapsele kogematta haiget teha, võib ka laps koera vigastada (näpp silma, kõrvadest või sabast tirimine jne).

Kui palju liikumist nad vajavad?

Kuldne retriiver aretati algselt jahiks ja vajab seetõttu palju liikumist. Täiskasvanud kuldse retriiveriga tuleb regulaarselt tegeleda, näiteks jalutamine, esemete viskamine, jooksutamine, teiste koertega mängimine, mõttetöö andmine.

Kutsikad-koerad kuni 18 kuud peaksid liikuma vaid nii palju kui nad ise soovivad. Tervisejooks koos koeraga on seni välistatud või muidu võivad hiljem tekkida liigeseprobleemid.

Kuldsetel retriiveritel on kalduvus ülekaalulisusele.

Kas neile meeldib ujuda?

Enamus kuldseid retriivereid armastab ujuda. See on väga hea treeningmeetod, ka siis kui nad on veel noored.

Tutvusta kutsikat veekoguga tasapisi, las ta ise uurib ja otsutab kuna on õige aeg ujumiseks. Abiks on ka mõni vanem veehull koer või kutsikale esemete viskamine ning julgustamine.

Ära mitte mingil juhul koera vette viska!

Kas nad hauguvad palju?

Mitte eriti. Välja arvatud, kui neil on igav.

Kuidas nad palavaid ilmasid taluvad?

Niikaua, kui on võimalus minna varju ja ligipääs veekausile, on kõik korras.

Keset kõige palavamat päeva ei tasu minna jalutama ega võtta ette treeningtunde.

Kas nad võtavad kergesti õppust?

Tüüpiline kuldne retriiver tahab väga omaniku meele järele olla. See paistab välja nii kuulekustreeningutel kui ka näituseringis.

Kas neist on ka jahikoertena kasu?

Kuldsete retriiverite tulemused ei ole katsetel tavaliselt nii head kui labradori retriiveritel aga reaalsetes jahioludes on nad väga head.

Kas kuldsetel on eraldi jahi-ja näituseliin? Kumba neist valida?

Jah. Eristunud on jahi-, näituse- ja isegi kuulekusliin.

Näituseliin

• Rohkelt karva,
• tugev luustik,
• pehme selg.

Jahiliin

• Vähem karva,
• tarmukad,
• vajavad palju tegelemist (liikumine ja mõttetöö),
• väga hea haistmismeel.

Kuulekusliin

• Vähem karva,
• tarmukad,
• vajavad palju tegelemist (liikumine ja mõttetöö),
• mitte nii hea haistmisega kui jahiliini koerad.

Vältimaks hilisemaid ebameeldivaid üllatusi, tuleks enne kutsika võtmist kindel olla, mis liini esindajaga tegu on. Näiteks tutvuda vanematega ja nende eelmiste järglastega.

Ükspuha, mis liiniga tegu ka ei oleks, peaks kutsika ehitus olema tasakaalus ning iseloom mitte arg ega agressiivne.

Kas valida emane või isane? Millised on erinevused?

Isane:

• Maskuliinsem,
• “karumõmmilikum”,
• 365 päeva aastast “jooksuaeg”,
• isased võivad emase jooksuajal muutuda üksteise suhtes agressiivseks,
• sobib hästi lastega peresse,
• saab hästi läbi teiste koerte ja loomadega.

Emane:

• Väiksem,
• 2x aastas jooksuaeg. Iseloom võib jooksuaja perioodil olla üsna muutlik – alates sellest, et ei talu isaseid või vastupidi – ollakse väga huvitatud isastest;
• jooksuajal väga omanikku klammerduv ja nurub hellitusi,

Iseloomu puhul on oluline, milline on kutsika vanemate iseloom – võimaluse korral tutvu kutsika vanematega.

Enne loovutamist on võimalik teha ka erinevaid kutsikate iseloomuteste, mis määravad ära kutsika domineerimisvajaduse, iseseisvuse ja algvõimed (sobivuse teatud aladeks).

Millised terviseuuringud peavad kutsika vanematel kindlasti tehtud olema?

• Puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus: A, B või C.
• Küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemus: 0 või 1.
• Silmauuringu tulemus: “puhas (ei esine PRA, HD, RD tunnuseid)”. Paaritushetkel ei või uuring olla vanem kui kaks aastat.
• Nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist.

(Tutvu teemadega lähemalt leheküljel Aretus või Tervis).

Veel tuleks arvesse võtta, kas vanematel või nende lähisuguslastel on esinenud Von Willebrand’i haigust, epilepsiat, allergiaid või nahaprobleeme (seda küsi kasvatajalt).

Miks mõned kuldsed nii erinevad välja näevad?

Kuldne retriiver on keskmist kuni suurt kasvu tõug, kes peab sobima terve päeva roostikus lindude jälgimiseks kui ka end märjana lind hambus üle paadi ääre vinnama.

Tõustandardis on lubatud kõrguste skaala:

• emaste õlakõrgus 51 kuni 56 cm,
• isaste õlakõrgus 56 kuni 61 cm,
• lubatud on kõikumine +/- 2 cm.

Eri liinides (näitus, jaht) on veel suur karvastiku erinevus ja seetõttu võib tunduda, et tegu on kahe erineva tõuga, kuigi nii see ei ole. Jahiliini kuldsetel on tavaliselt vähem karva ja see on palju tumedam, näituseliini kuldsetel on vastupidiselt rikkalik ja heledam karv (see ei välista, et edukas näitusekoer võib samuti olla tumedam ja edukas jahikoer heledam).

Kuna nad täiskasvanuks saavad?

Füüsiliselt umbes 2-aastaselt. Vaimne areng sõltub indiviidist aga tavaliselt mitte enne 3ndat eluaastat. Kuldne on üldjuhul kogu elu rõõmsameelne ja mänguhimuline.

Mis on hot spot?

Haigestunud piirkond on tavaliselt umbes peopesa suurune, nahapinnast veidi kõrgem, tuline ja leemendav. Koer üritab haiget kohta lakkuda või hõõruda, sest see “kuum laik” sügeleb, kuid sellega ta just soodustab haiguse levimist.

Kõige sagedamini esineb „hot spot” pea- ja kaelapiirkonnas, tihti kõrvade taga või põsel. Tegelikult võib niisugune nahapõletik esineda ükskõik missuguses kehapiirkonnas, näiteks ka sabajuurel.