Eesti Retriiverite Tõuühing

Autor: Anu Lokke, juhtkoerte treener, kennel Pisuhänd ja Juht.

Artikkel kirjutati 2002.a.

Eesti esimeseks labradoriks oli aastal 1982 Lätist imporditud Brutan Angela (sünd. 1982). Talle järgnes Frisky Den Lu (sünd. 1988) ning mõne aja pärast, kolmanda ja neljanda labradorina, Freda West Ambra (sünd. 1991) ja Juksi Grigos Ret (sünd. 1991). Kõik need neli olid emased koerad.

Eesti esimeseks labradoride kenneliks on aga siiamaani tegutsev kennel Juht, mis loodi 1995. aastal Juht- ja Abikoerte kooli juurde.

Lisaks perelemmikuteks saamisele hakkasid mitmed Eestis sündinud labradorid varsti tööle kas tolli-, pommi- või juhtkoerana ning seetõttu on meile jagunud siiani nii edukaid näituse- kui töökoeri.

Esimene labrador Brutan Angela

Eesti esimese labradori BRUTAN ANGELA tõi 1982. aastal Lätist Kadrinasse K. Raik. Rakvere koertekasvatajate klubi liikmed importisid sellel ajal palju uusi huvitavaid tõuge, kuid seda lihtsakoelist musta loomakest oli esmapilgul raske tõukoeraks pidada. Olime harjunud tõukoera tunnustena nägema midagi ekstravagantset – lössis nina või väljavenitatud koonu, imelühikesi või ülipikki jalgu, efektset karva, kupeeritud kõrvu vms. Kuid labrador oli välimuselt nii tavaline.

Oma sugupuuga aga lõi ta pahviksiga krantsi: kolmandas põlves figureeriv Red Star oli N. Liidu esimene labrador, kelle kõrgele parteitegelasele Aleksander Nikolajevitsh Kossõginile kinkisid 1970-ndatel aastatel riigivisiidi ajal jahikoeraks kas Inglise või Kanada riigijuhid (täpsed andmed hetkel kahjuks puuduvad).

Brutan Angela suurendas Eestis labradoride arvukust nelja pesakonna võrra. Paarituseks tuli sõita Riiga või Moskvasse. Enamik kutsikaid hajus Eesti peale jälgi jätmata laiali, kuid tema tütar ANTERA ZANG (sünd. 1985) ja šokolaadi värvi poeg ARI (sünd.1991, om. L. Soosaar) panid aluse Eesti labradoride edasisele aretusele.

Esimene Eesti Välimikutšempion Ari

Legendaarsest Arist sai Eesti esimene välimikutšempion ning samuti oli ta esimene Eesti labrador, kellega käidi maailmanäitusel. Lisaks korralikule välimusele pärandas Ari oma lastele taiplikkuse ja suurepärase töötahte, mõningatel juhtudel aga ka karmi suhtumise rivaalidesse, teistesse isastesse.

Teine Eestisse, täpsemalt Narva, toodud labrador oli FRISKY DEN LU (om. J. Kurgina). Tema tütrest ALISA NELList (sünd.1991, om. A. Lukas) sai esimene pruut Arile. Nende viljakas koostöö andis palju koeri, kelle kaudu arenesid nn. “narvakad” edasi. Need koerad olid eriti taiplikud ja tundlikud, kuid mõned ka liigselt umbusklikud.

Paljudel praegustel koertel on sugupuus selle ühenduse esindajad: musta värvi ANETA (sünd.1993, om. A.Vibur), must BETSI (om. U. Mägi) ja kollane CARLOS (om. Susi). Nende õdedest-vendadest (kuigi mitte pesakonnakaaslastest) Bolist ja Alviinast said aga suurepärased pimeda juhtkoerad, kellel polnud aega kutsikaid muretseda.

Teisest pesakonnast (1996) sirgus viljakas Juht ALEENA (om. M.Lauringson, kennel Forest Fan) ja pommikoerana töötav Juht ALBAN (om. M. Vilde).

Teisena Eestis välimikutšempion tiitli saanud Albani “abikaasal”, Lätist sisseostetud Churchillil (om. O. Jõpiselg) seisab kolmandas põlves samuti Sweettrees Mac. Lisaks sellele on Sweettrees Maci otsesed lapsed 1991. ja 1992. aastal kolmanda ja neljanda labradorina Eestisse (Tartusse) ostetud kollased juhtkoerad FREDA West Ambra ja JUKSI Grigos Ret. Juksist sai teine Ari kindel pruut.

Avastus – tollikoerad

Kui Antera Zangi ja Sweettrees Mac’i tütre ANTASSI (sünd. 1992) omanik M. Metsamart avastas tolliteenistuses töötava Soomest toodud Hirsipirtin IKIOMA (sünd. 1993), võttis aretus uue suuna, kaasautoriteks meie tollis töötavad soome päritoluga isased koerad.

Hirsipirtin Ikiomal oli esimene pesakond Antassiga, mille tulemusena saadi ANGEL (s. 1994, om. L. Bucht), ANDRO (om. Metsamart) ja papa elukutse omandanud narkokoer ANGER.

Narva piiril töötanud Angeriga murdis Alisa Nell oma kindlale partnerile Arile ühel korral truudust, mille tulemuseks oli Džim (om.N. Stankevitsh), kes sooritas esimesena pardikatsed ja edukalt juhtkoerana töötav Dora. Angeri õde Angelit paaritati Tallinna tollis töötanud LENNUga, tulemuseks viljakad Donna (s. 1997.a. om. H.Jaanuska) ja Bellami (om. Unt).

Lennu vennaga, erusoleva narkokoer LATEga muretses omale kutsikad Betsi (e. Alissa Nell + i. Ari), sellest pesakonnast on pärit rahuliku astumisega juhtkoer Karmen.

Lennut ja Hirsipirtin Ikiomat ekspluateeriti veel mitmeid kordi erinevatest kombinatsioonidest pärit emastega, kuna Late oma ülekaalulisuse tõttu jäi ka selle tööga hätta.

Teine pesakond oli Hirsipirtin Ikiomal Freda West Ambraga. See oli õnnelik valik: pesakond, mis sündis 1995. aastal, läheb ajalukku kuulsate liikmete poolest. Eesti esimene pommikoer SAMMI (om. H. Vilde), reklaamfilmis mänginud juhtkoer Peppi, narkokoerana leiba teeninud Tommi, Vanemuise teatris “Undiini” etenduses kaasa teinud MERRI (om. M. ja V. Malm) ja kunstnik M. Unduskile kuuluv LEEVI. Peale selle, et nad olid tuntud tegijad, olid nad ka välimikult kenad loomad. Kaks viimati nimetatud koera on andnud uusi ilusaid pesakondi: Merri kolme edaspidi aretusse ilmunud koeraga, Leevi juba vana tuntud tegija Ariga (Lordpruunu, Lexterlorrimer, Leonardo, Luise jt.)

Teine Freda pesakond, kelle papaks oli Ari poeg Carlos jäi igas mõttes tagasihoidlikumaks. Selle ühendusega jooksis mõlemalt poolt sisse Ari isa Zepp Tumark Parry. Lähissuguluspaaritusest sündisid (1996) Juht Bianka (om. K. Pugi), Juht Brita (om. A. Lepik) ja Juht Bona (om. Juhtkoerte kool). Ka Juht Brital olid Lennuga kutsikad, Juht Biankal aga neljandana papaks saanud narkokoeraga. Kui esimesed kolm tollis töötavat sugu teinud narkokoera olid nii targad kui ka ilusad”, siis neljas oli lihtsalt tark.

Et aretust edasi viia, oli hädasti vaja leida uusi lahendusi.

Välismaale paaritama

Tolle aja kohta julge otsuse tegid Aneta (e.Alissa Nell + i.Ari) peremehed, kes sõitsid oma koeraga esmakordselt Soome paaritama. Partneriks valiti Loresho Love Mission. Tulemuseks pruuni värvi IDA (sünd. 1997, om. A. Lokke) ja juhtkoerana töötav Aramis. Juhtkoer Rittaga (e. Juksi + i. Ari) mindi samuti Soome sealse juhtkoerte kooli aretusisase Halolan Zalamansanteri juurde.

Nende poeg Juht Cupido on olnud kolmele emasele koerale päästvaks õlekõrreks ning tulemused on üllatavalt head – Cupido järglased kolmest erinevast pesakonnast Juht Dekkan, EST CH & EST JW’02 Paunvere Duffy ja Kalevi Berenike on kõik edukalt esinenud Eesti näitustel ning seni tehtud uuringud on tõestanud ka tema järglaste head tervist.

Applehill’s Mikado

1995. aastal Soomest Eestisse ostetud musta värvi APPLEHILL’S MIKADOt ootas ees tõeline pruudilõikus, sest enamik labradore olid omavahel suguluses. Uustulnuk sai näitustel kiiresti kolm esikohta (3 SERT-i) kolmelt erinevalt kohtunikult ja seega ka välimikutšempioni tiitli.

Mikado andis ennast suurepäraselt edasi – ta suutis ka keskpäraste emastega väga tõulisi järglasi vormida. Aga emase koeraga, kellega ta tõsiselt sobis, sündisid tõelised iludused.

Tema kuulsamad lapsed on Eesti esimene Balti Tšempion Wizard’s Creek MARSKI (e. Minna) ja tema õde tšempion Matilda (om. T. ja R. Raun) ning esimese emase labradorina Rahvusvahelise tšempioni tiitlini jõudnud DOLLY (e. Arabella, om. H.-M. Zahharov). Kõrgeid tiitleid väärinuks kõik neli Dolly pesakonnakaaslast, kuid nende omanikud leppisid vähesemaga.

Mikadol on palju ilusaid ja andekaid järglasi, kõiki neid siin üles lugeda ei ole võimalik. Aasta jooksul paaritati teda 9 korda (Arit terve elu jooksul 6), millega võõras veri ennast ruttu ka ammendas.

Päästerõngas Leedust, Baironas Gaivene

Järgmine päästerõngas, keda Eesti emaste labradoride paaritamiseks intensiivselt kasutati ilmus Leedust kollast värvi BAIRONAS GAIVENE näol (om. A. Kiris). Tema ennast nii võimsalt edasi ei andnud, pigem andis võimaluse emastele koertele.

Baironi järglastega pole näitustel kõrgeid tiitleid korjatud, kuid väga tublilt tegeletakse tema õnnestunumate laste Sulli (e. Mimibel, om. H.Lippus),  Eesti Sõnakuulelikkuse CH Rozabellaga (e. Juht Brita, om. K. Puskai) ja esimesena retriiverite tõukatsed sooritanud Forest Fan Beretta (e. Juht Aleena, om. Evelin Heinlo, kennel Sparkhouse). Lisaks eesti koertele sai temast ka Soomest imporditud, seega võõrastverd labradori ANN-ELISABETH´S ELLA esimene peigmees.

Kui kõik “pruudid” olid uue isasega paari pandud, jõuti jälle suletud ringi.

Lõpetuseks

Sellest ummikust välja pääsemiseks on suurt tööd teinud Eesti Retriiverite Tõuühingu aretustoimkond, kes on viimastel aastatel organiseerinud Eesti emastele labradoridele aretusisaseid Soome parimatelt aretajatelt.

Oma liini hoiab aretuses Natalja Stankevitš-Melnikova, kellel on sidemed Venemaa juhtivate labradoriaretajatega. Loodetavasti on sellega ka lõppenud kunagine “kõik-kõigiga” paaritamispraktika ning kätte jõudnud uus ja mõtestatud tegutsemine labradoride aretuses.