Labradore on kolme värvi – musti, pruune ja kollaseid. Ühes pesakonnas võivad kõik need värvid olla esindatud, miks ja kuidas, loe järgnevalt:
Genotüübid
Labradori retriiveri värvi määravad ära kaks geenikomplekti. Esimene neist määrab ära, kas labradorikutsikas saab olema tume (pruun või must) või hele (kollane).
Labradore on kolme värvi – must, kollane, pruun
Tume värv domineerib heleda üle. Seetõttu on labradorid genotüübiga EE (homotsügoonne dominant) või Ee (heterotsügoonne) tumedad ja ainult ee genotüübiga (homotsügoonne retsessiiv) labradorid saavad olla heledad.
Teine geenikomplekt tuleb mängu ainult siis, kui labrador on tume (EE või Ee). See komplekt määrab ära, kas labrador on must (dominantne värv) või pruun (retsessiivne värv). Seetõttu tume koer (EE/Ee), kes on BB (homotsügoonne dominant) või Bb (heterotsügoonne) on must ja koer saab pruun olla ainult siis, kui ta on tume (EE/Ee) ja bb (homotsügoonne retsessiiv).
- Niisiis, must koer saab olla: EEBB, EEBb, EeBB või EeBb.
- Kollane koer saab olla: eeBB, eeBb või eebb.
- Ja pruun koer: Eebb või Eebb.
Pea meeles, et kutsikad saavad ühe E/e emalt ja ühe isalt, samal moel saavad nad ühe B/b emalt ja ühe isalt nii moodustuski nende täielik geenikood. Kui võtta näiteks kaks koera koodiga EeBb (väliselt musta värvi), võivad pesakonnas ilmneda kõik kolm värvi! Veelgi enam, kui mõistad, et kollaste koerte paar saab anda oma kutsikatele ainult ee kombinatsiooni, saad aru, miks kahel kollasel labradoril sünnivad ainult kollased kutsikad. Samal moel pärandavad kaks pruuni labradori oma kutsikatele ainult bb kombinatsiooni, nii et kaks pruuni koera ei too kunagi musta kutsikat.
Geenikood eebb on huvitav juhtum, kollane koer, kellel on silmade ümber ja ninal pruuni koera pigment. Koer bb-kombinatsiooniga omab alati sellist pigmentatsiooni. See on haruldane ja praegu kehtiva tõu standardi kohaselt diskvalifitseeriv.
Kui oled rohkem huvitatud nende geenide pärandamisest, otsi üles Clarence C. Little raamat The Inheritance of Coat Color in Dogs.
Võimalikud labradori genotüübid:
| Genotüüp | Karv | Ninapeegel | Pärandab |
|---|---|---|---|
| EEBB | must | must | – |
| EeBB | must | must | kollane |
| EEBb | must | must | pruun (shokolaad) |
| EeBb | must | must | kollane ja pruun (shokolaad) |
| eeBB | kollane | must | must |
| eeBb | kollane | must | must ja pruun (shokolaad) |
| eebb | kollane | pruun | pruun (shokolaad) |
| EEbb | pruun (shokolaad) | pruun | – |
| Eebb | pruun (shokolaad) | pruun | kollane |
Pärandumine
| Teise vanema genotüüp | Esimese vanema geontüüp | |||
|---|---|---|---|---|
| BE | Be | bE | be | |
| BE | BBEE (dominantne must) | BBEe (must, kannab kollast) | BbEE (must, kannab pruuni) | BbEe (must, kannab pruuni ja kollast) |
| Be | BBEe (must, kannab kollast) | BBee (puhas kollane; must nina) | BbEe (must, kannab pruuni ja kollast) | Bbee (kollane, kannab pruuni; must nina) |
| bE | BbEE (must, kannab pruuni) | BbEe (must, kannab pruuni ja kollast) | bbEE (puhas pruun) | bbEe (pruun, kannab kollast) |
| be | BbEe (must, kannab pruuni ja kollast) | Bbee (kollane, kannab pruuni; must nina) | bbEe (pruun, kannab kollast) | bbee (kollane; pruun nina) |
Värvianomaaliad
Anomaaliad on looduse vingerpussid. Kohe alustuseks tasub mainida, et seda juhtub labradoridel üli-üliharva. Oluline on meeles pidada, et iga anomaalia ei ole tõustandardi kohaselt praak.
Labradori retriiverite ajaloos on märgitud mõned imelikumad värvivariandid. Kindlalt ei ole teada miks aga variante on hetkel kaks:
- kaugetelt esivanemalt päritud geeni(de) avaldumine;
- mutatsioon.
Labradori retriiveritel loetakse karvavärvuse anomaaliateks:
- valged laigud või täpid (standardi järgi lubatud). Selliseid kutsikaid sünnib sagedasti.
- valge ring ümber saba või käpa (mitte lubatud). Harv.
- must/pruun & tan märgistus (kui tavapäraselt musta/pruuni värvi juurde kuuluvad heledad märgid silmade kohal, põskedel, rinnal, saba all, käppadel) (mitte lubatud). Üliharv.
- brindling märgistus (kui geneetiliselt ühevärvilisel koeral on põhivärvil tumedad varjutriibud) (mitte lubatud). Üliharv.
- albinism ehk pigmendi puudumine (mitte lubatud). Harv.
PS! Ebatavalise värviga labrador ei ole ristand vaid 100% puhtatõuline.
Värvipraagiga koerte kasutamist aretuses tuleks iga hinna eest vältida.
MITTE LUBATUD: must/pruun roostepunase piirdega (inglk black&tan või brown&tan)
Pruun & tan (pilt: Blue Knight kennel)
Kui koera kõrvadel, põskedel ja silmade kohal on heledamad alad. Selle põhjuseks võib olla Gordoni setterite kasutamine varajases aretustöös.
Tänapäeval on teada, et tan geeni kontrollib alleel “at”, mis asub A lookusel. “At” on retsessiivne pea kõigi teiste geenivormide suhtes. Kuna tegemist on retsessiivse vormiga, siis see geen võib varjatult edasi kanduda läbi mitme generatsiooni enne kui mõni kasvataja selle olemasolu märkab. “At” geenivormi avaldumiseks peavad kokku saama kaks kandjat ning veel mõlemal peab lisaks olema (E+) Mc1 retseptorid. See seletab ka, miks musti või pruune roostepunase piirdega koeri labradoride seas üliharva sünnib.
Nagu nimigi must/pruun roostepunase piirdega ütleb, avaldub see anomaalia vaid mustadel ja pruunidel labradoridel.
MITTE LUBATUD: brindling
Brindle (pilt: Blue Knight kennel)
Brindlinguks nimetatakse väga paljude üksikute heledate karvade esinemist karvkattes.
Põhjuseid võib olla mitmeid. Üks neist viitab geenivormile “ebr”, mis on vastutab brindling värvuse avaldumise eest teistel koeratõugudel. Brindlingu avaldumiseks peavad mõlemad vanemad kandma “ebr” geeni, mis (sarnaselt “at” alleeliga) on retsesiivne geenivormile “E” aga domineerivam kui muteerunud geenivorm “e” .
Mosaiik märgistus
Alternatiivne võimalus on, et brindle labradorid on tulemus millelegi, mida geneetikud nimetavad mosaiigiks. Mosaiik-märgistus tekib, kui viljastatud munarakus algrakkude pooldumisel ei jagune kromosoomid nii nagu peaksid. Tulemusena sünnib mosaiik (mitut eri värvi) või brindle värvusega kutsikas.
Kui mosaiik-värvusega labradori paaritati normaalse värvusega (musta, pruuni või kollase) labradoriga, siis selgus, et värvipraak ei tekkinud mitte muteerunud E lookuse geenivormi tõttu (nagu tekkis “ebr” vormil), kuna mitte ühelgi sündinud kutsikal ei avalndunud see fenotüüp (nad ei näinud välja samamoodi). Nii tõendati, et antud omadus ei ole pärilik, vaid muteerumise tulemus.
MITTE LUBATUD: albinism
Albinismi ehk pigmendi puudumist esineb labradoride seas aga väga harva.
Iseloomulikeks tunnusteks on valge karv ja sinised või punakad silmaiirised, pigmenditud ripsmed ja küüned ning pigmenditu silma- ja suu ümbrus. Albinismiga koerad on väga vastuvõtlikud päikesekiirgusele, saavad kergemini päikesepõletusi ja nad on vastuvõtlikumad nahavähile. Ka iseloom võib olla ettearvamatum.
LUBATUD/MITTE LUBATUD: valged karvad või laigud
Liiga suur valge laik (pilt: LabradorNet)
Kõigepealt teadmiseks, et kõiki valgeid laike ei loeta veaks. Natuke valget on tõustandardi kohaselt lubatud: “lubatud on väike valge laik rinnal / A small white spot on the chest is permissible, but no desirable”. Näitustel on jäetud kohtuniku valida, kui suur valge märgistus on tema jaoks veel lubatav. Mida suurem on valge ala seda tõenäolisem on a.) diskvalifitseerimine või b.) kehvem näitusehinne.
Bolo märgid
Valge värvi tekkel on mitmeid põhjuseid. Mõned neist on geneetilist laadi ja teised tekkinud välistel mõjutustel (melaniini tootmist mõjutav keskkond). Tegemist on üsna tavalise nähtusega, mis ulatub juba kaugele ajalukku.
Üksikuid valgeid karvu võib esineda rindmikul, kaenla all, käpapadjandite all, varvaste otstel või kubemepiirkonnas, ja need ei ole vead.
LUBATUD: Bolo märk (valgega käpaalused, varba otsad)
Ehk valged karvad või valged laigud käpapadjandite vahel võ varvastel. Bolo märk sai oma nimetuse kuulsa labradori ENG CH Banchory Bolo järgi, kes pärandas seda paljudele oma järglastele.
Valge osa kahaneb kutsika kasvades üsna minimaalseks või kaob üldse. See on tavaline ja lubatud.
Hoiatuseks kutsikaostjale!
Labradorikutsikas veidrate märkide, laikude või värvusega on 99 % tõenäosusega siiski segavereline.
Enne värvipraagiga kutsika ostmist uurige täpsemalt järele, kuidas praak tekkis ja veenduge, et tegemist on korraliku kasvatajaga ning mitte mõne millerdajaga. Küsige näha mõlema vanema tõutunnistusi või võtke ühendust Eesti Retriiverite Tõuühinguga.
NB! Peaaegu mitte kunagi ei ole terve pesakond värvipraak. Kui müüja küsib “haruldast” värvi kutsika eest kõrgemat hinda, siis see on äärmiselt vale ning annab teile põhjust kahelda selle kasvataja motiivides. Loe, kuidas milllerdajad naiivseid ostjaid petavad.
Kasvataja peab müüma praakkutsika EKL-i lepingu järgi odavamalt ja kandma kutsika MA registrisse ehk ‘mitte aretuseks‘-registrisse. See kutsikas saab kaasa tõutunnistuse märkega “mitte sobiv aretuseks” – selle koeraga võib edukalt osaleda võistlustel ja jahil aga näitustele ega aretusse temaga asja ei ole. Soovitav on selline koer steriliseerida. Kasvataja kohustus on ostjat neist asjaoludest informeerida.
Lõpetuseks näide tõupuhtast “paberitega” kutsikast, kellel on käppadel ja rindmikul liiga palju valget, kuid see ei takista tal olemast suurepärane pere-, jahi- ega harrastuskoer:
