Autor: Triinu A. Mölder (kennel Merrilow)
Kas Chesapeake Bay retriiver (edaspidi tekstis Chessi) on sama, mis pruun labrador?
Naeratus
Ei.
Labradore on lihtsalt palju rohkem ning nii aetakse Chessi pruuni labradoriga segamini. Pole ka imestada, kui neid on palju vähem – Eestis on neid ametlikult vaid 1 (EKL tõuregistris).
Välimuse erinevused:
- Chessi kõrvad asetsevad kõrgemal ja on piklikumad,
- Chessi on kõrgem,
- Chessil on teise kuju ja asetusega silmad,
- Chessi kere ei tohi olla jäme (eriti märgatav on selline jämedus näituseliini labradoridel),
- Chessi puusad võivad asetseda kõrgemal kui esiosa (tõusev ülaliin),
- Chessi karv on katsudes natuke “villane” ja laineline, labradoril karm ja sile.
Veel karvast… Chesapeake’del on lubatud palju erinevaid värvi variatsioone – tuhkhallist kuni tumeda pruunini, vahele veel ka punakaid ja kollakaid värvusi. Lubatud ei ole valge ega must.
Pruuni labradori ja Chesapeake’ erinevust märkab, kui vaadelda koera nina, silmi ja karvastikku – Chesapeake’ pigment on ninal ja silmade ümrbuses tunduvalt heledam, karv on villane ja laineline. Siiski ei saa alati erinevust määrata vaid silmavärvi põhjal kuna paljudel pruunidel labradoridel on ka kollakad silmad.
Iseloomu erinevused:
- Chessi on tohutult ustav, tugevalt kiindub oma perekonda (omanikuvahetust elab raskemalt üle),
- Chessi ei kuuletu võõrastele kuigi on sõbralik, iseloomult reserveeritum. Labrador seevastu lakuks igaühe surnuks ja töötaks meelsasti kõigiga (kes süüa pakuvad).
- Chessi kaitseb omanikku ja vara (vajadusel) – sellegipoolest ei sobi ta valvekoeraks ega aiakaunistuseks; igavledes leiab endale tegevust.
- Mõlemad tõud on intelligentsed, treenitavad, kõrge tegelemisvajadusega ja armastavad väga ujuda.
Mis värvi neid on?
Laias värviskaalas. Kõik värvused peale musta ja valge on lubatud.
Lubatud on ka valge täpp rindmikul või varvasatel. Osadel koertel on ka mask (kahevärvilisus). Valik erinevaid Chessisid:
- 1 – tan (hülgehall). 2- deadgrass (liiv). 3- sedge (maasikblond). 4 – light brown (helepruun). 5 – brown (pruun). 6 – dark brown (tumepruun). 7 – ash (tuhkhall). 8- light deadgrass (helebeež).
Kas neid on ka mitmevärvilisi?
Võib juhtuda (harva), et sünnib kutsikas kelle nägu ja käpad on tunduvalt heledamad (nagu rottweileritel on mask). Üldiselt see pole keelatud aga ka mitte väga eelistatud.
Võib esineda ka valge laik rindmikul ja varvastel. Olulisem karvavärvist on selle õige tekstuur ja veekindlus.
Milline värv on kõige “õigem” ja originaalsem?
Ei ole sellist, kõik on võrdsed. Nagu eelnevalt mainitud, siis tähtsam on karva tekstuur ja koera tööomadused. Must ja valge on küll alati olnud keelatud.
Ameerika Kennelklubi tõuraamatust võib leida, et 1800ndate lõpus registreeriti kõige enam beeže koeri. Selle peamine põhjus peitus selles, et beeži värvi koerad kogusid rohkem auhindu ja nii olid nende koerte järglased rohkem nõutud.
Chesside puhul peab meeles pidama ka seda, et koera kasuka toon võib vanusega muutuda, ning on ebaselge, kas need koerad olid täiskasvanuks saades beežid. Tõuraamatust võib veel leida, et 20.sajandi vahetusel toimus pööre pruuni värvuse eelistamise suunas. Tollal oli pruunidel palju erinevaid nimetusi sh. soobel, kõrb, mink, pruun, tumepruun, punakaspruun ja helepruun. Samuti oli mitu koera registreeritud maksavärvuse alla. See kõik viitab sellele, et Chessisid on alati olnud laias värviskaalas.
Pruun värvus on teiste värvuste suhtes domineeriv ja seetõttu sünnibki pruune rohkem.
Kui oluline on värv?
Üldsegi ei ole.
Karva värvus on ebaoluline nii kaua kuni koeral ei ole kehal ühtegi diskvalifitseerivat märgist. Loomulikult on igal kasvatajal oma värvieelistused aga see ei mõjuta kuidagi näituste ega jahitulemusi.
Kui värvus pole nii oluline, siis mis on?
Karva kvaliteet kuna Chessi on töökoer, kes peab suutma terve päeva retriivida jäisest veest lastud linde.
Karv peab olema karm ja laineline ning rikkaliku aluskarvaga, katsudes villane ja pisut õline, peale ujumist vaid kergelt niiske. Karv ei tohi krussi tõmbuda.
Värvus mängib siiski mingit osa kvaliteedis kuna teatud värvidel on natuke erinev tekstuur.
Kas silmavärvus peaks kokku sobima karvavärvusega?
Standardi järgi mitte. Kasvatajatel võivad muidugi olla omad eelistused.
Chessi silmad on kollakad või merevaigukarva.
Kas tagaosa peab kindlasti olema kõrgema asetusega?
Ei.
Standard ütleb: ,,tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või kõrgemal”.
Paljud kasvatajad eelistavad tõusvat ülaliini kuna nii on nende meelest koera tööomadused paremad. Chessi on üks vähestest tõugudest, kellel on lubatud kõrgem tagavööde.
Kas Chessid on tõesti nii jäärapäised ja neid on raske treenida?
Ei. Nad on intelligentsed ja kiired õppijad.
Sageli küll süüdistatakse tõugu selles omaduses, kuid koeraomanike arvamused on sellele täiesti vastupidised. Kõige enam peavad Chessisid jäärapäisteks jahikatsete treenerid, kellel endal on labrador, ning on harjunud kõiki koeri sama malli järgi treenima.
Chessi on rohkem ühe pere koer ega kuuletu võõrastele. Ta vajab võrreldes labradoriga loomingulisemat lähenemist ning treeneri valikul peab sellega arvestama. Üks asi, mida veel meeles pidada – Chesapeake on väga intelligente ning tüdib, kui üht ülesannet mõttetult palju korrata.
Chessi vajab mingit “ülesannet”, et tunda end kasulikuna – on selleks siis jahikoera amet või hommikul susside toomine.
Kui palju Chessid karva ajavad? Palju nende välimus hoolt vajab?
Chessi ajab siiski täiesti arvestatavalt karva ega sobi puhtusearmastajale. Karv võib vahel harva hakata “lõhnama” ja siis tuleks koera pesta. Ülehoolitsemine teeb karvale kahju.
Õige karv on pisut õline ja lainjas. Piikammid ja muud jäigad kammid lõhuvad karva lainelist tekstuuri. Kord nädalas kummiharjaga silumine on kõik, mida ta vajab. Vahel tuleb ka küüsi lõigata ja kõrvu puhastada.
Kui palju liikumist Chessi vajab?
Chessi on aktiivne ja tugev koer, täiskasvanud koer vajab miinimum tund aega vabalt liikumist päevas, eriti hea on ujumine. Chessi füüsis peaks alati olema lihastes ja sale.
Igavledes hakkab ta endale tegevust leidma (ärajooksmine, haukumine, aiakujundus jne). Lisaks füüsilisele tegevusele vajab ta ka vaimset – koolitused, jaht… Noor kutsikas peaks saama palju liikuda aga vaid nii kaua kuni ta ise valib oma viisi, seda selleks, et vältida liigeseprobleeme.
Kas Chessi on hea ujuja?
Jah! Nad jumaldavad vett ja on head ujujad. Chessid on aretatud töötama rasketes veeoludes, neil on selleks tugev keha ja ujulestadega varustatud varbad.
Kui külmas vees võib Chessi ujuda?
Täiskasvanud, heas vormis ja sellega harjunud Chessil ei ole midagi jäises vees ujumise vastu.
Tõule omased terviseprobleemid:
Üldiselt on Chesapeake Bay retriiver terviseprobleemidest vaba tõug ja eluiga on 10-14 aastat. Seni on tuvastataud liigeste düsplaasiat, silmaprobleemi (PRA), EIC-i ja DM-i. Viimast kolme on võimalik vältida geenitestide tegemisega enne koera kasutamist aretuses.
Liigeseprobleemid
Puusa-ja küünarliigeste düsplaasia ning teised liigeseprobleemid (suurt kasvu koerte probleem). Enne koera aretuses kasutamist tuleks teha liigeste röntgenuuringud.
Von Willebrand’i haigus
Pärilik veritsushaigus, mida põhjustab von Willebrandi faktori (vWf) puudulikkus. Von Willebrandi faktor aitab trombotsüütidel kleepuda veresoone seinale ja üksteise külge. VWf defitsiidi korral on see protsess häiritud ja esineb veritsustendents. Lisaks esineb VIII faktori defitsiit, kuna vWf on selle hüübimisfaktori kandjavalk. Von Willebrandi tõbi on kõige sagedamini esinev pärilik veritsushaigus. See kandub edasi autosomaalsel teel ja esineb nii emastel kui isastel. Enamus juhud on kerged ja veritsus võib tekkida pärast kirurgilisi protseduure või hamba tõmbamise järgselt. Seisundit halvendab mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine. Peamiseks riskifaktoriks on veritsushaiguse esinemine sugupuus.
Silmaprobleemid
Prcd-PRA (võrkkesta aeglane kärbumine). Tulemusena koer ei näe enam pimedas. Kõige halvemal juhul jääb koer lõpuks pimedaks. Tavaliselt on kliiniline haigus esmalt avastatav varases nooruses või varases täiskasvanueas. Võrkkestahaiguste diagnoos võib olla raske. Haigused, mis näivad olevat prcd-PRA, võivad olla hoopis mõni muu mittepärilik haigus. OptiGen geneetilised testid aitavad diagnoosi panekul. Tähtis on meeles pidada, et mitte kõik võrkkestahaigused pole PRA ja mitte alati pole PRA puhul tegu just prcd vormiga. Iga-aastased kontrollid veterinaarist silmaarsti juures panevad aluse järjepidevale silmatervise andmestikule, mis aitab koera diagnoosida. Kahjuks pole praegusel hetkel PRA-le ravi ega leevendust. Kui koer on haigestunud, võib abi olla teiste pimedate koerte omanike kogemustest. PRA on rohkem murekohaks teistel retriiveri tõugudel. Silmaprobleemidest on mainimistväärt veel entroopium ja katarakt.
